Hunt ja muud loomad

Tätoveering üle tehtud. Suured tänud isand Unt´ile Tartoo Tattoost! 

Kuidas see siis sündis ja miks just hunt? Kõik sai alguse sellest õnnetust Lõuna-Eesti kulturismi ja fitnessi karikavõistlusest kus ma osaleda ei saanud. Olin just selleks võistluseks valmistunud ja samal hommikul jäin päris raskelt kõhuviirusesse ja lavale ei jõudnudki. Eks ma nutsin valusaid pisaraid ja vastu kukalt said kõik, kes ütlesid, et no juu see millekski hea oli. No milleks see sai hea olla? Haigus pole kunagi millekski hea.

Mõni päev hiljem küsis Unt trennis minult, et noh vibalik, ei saanudki lavale jah? Et mingi lohutusauhinna ikka said? Mina väriseva lõuaga, et ei saanud midagi. Just love my friends. Ütles siis, et noh teeb lohutuseks mu õlal oleva tätoveeringu-läraka üle (umbes 12 aastat tagasi tehtud puuma). Ja vot nii see sündiski. Usaldasin teda sada prosa, sest olen tema töid näinud ja mingid lärakad need pole.

Miks hunt? Hundid on mulle alati meeldinud. Kui Austraalias läksin kotkast tätoveerima käsivarrele, siis tegelikult olin tugevalt kahevahel, et kas teha kotkas või hunt. Done. Olen üli rahul. Tunnen, et mul on õlal konkreetselt maal. Kael on igatahes kange üle õla piilumisest.

Muus osas on olukord selline, et keha on suhteliselt väsinud ja vaim veidi kah. Enda trenni osas suutsin täna vaid 10km sörkida ja mõned lõigud trepijooksu teha Toomemäel. Ma nüüd ei teagi kuidas tänaõhtusesse üritusse suhtuda. Et kas on üli tore paljusid sõpru korraga jälle näha (seda see muidugi on) või siis pigem kerge piin, et pean ennast vaos hoidma ja päris vabaks ei saa lasta? Mina olen võimeline ennast vaos hoidma küll, aga eks ole ikka keeruline jälle seletama hakata, et miks ma snäkkidest mööda pean hiilima jne jne. Et kus minul see kilo küll üle on jne jne. Aga just täpselt kilo mul hetkel üle ongi...No enivei on tore vanu aegu meelde tuletada kus minu pesas toimus pea iga nädal mingi üritus. Ja hetkel on see ainus nädalavahetus kus ma ei võistle või ei tööta laupäeval.

Siiski trehvavad mind rattarallil osalejad pühapäeval (31.05) võistluste finishis, kus on võimalik meie toredate treenerite käe all oma lihaseid hooldada. Myfitnessi telk ootab teid.

Ning esmaspäeval (01.06) saab koos minuga sooja teha Rat Race üritusel raekoja platsil. Fitlife saadab kontorirotid starti.

Sealt edasi siis Fitness5 finaaliks ettevalmistused. Loodan nädalavaheusega keha ja vaimu välja puhata :)

Fitness 5 Tartu osavõistlus ja motivatsiooni-küsimused

Fitness 5 Tartu osavõistlus tehtud. Võidetud.

Seekord siiski rahuldavalt. Minu enda jaoks rahuldavalt. Ega võit ei tähenda alati parimat tulemust. Selge on see, et iga nädal ei saa uusi rekordeid püstitada ja väga raske on ka seniseid korrata. Siiski tegin 2 uut rekordit: lõuatõmbeid 16 (seni oli 14) ja triitsepsi surumisi 34 (seni oli ametlikult 29). See selleks. Oleks tulnud ka punktisummas rekord, aga endas pettusin just kaalu osas. Olin 400g raskem kui oleks tohtinud olla ja see tähendas minu jaoks raskemat kükikangi. Me kõik teame minu raskusi nende küki asjadega. Kaalul 400g rohkem tähendab, et turjale tuleb 2,5kg raskem kang ja minu jaoks tähendas see 13 kükki vähem!!! Pärast kaalumist olin endas korralikult pettunud ja eks see tõmbas motivatsiooni maha kah. Aga sellega tulebki arvestada, et kõik kaalud näitavad eri numbreid ja igaks juhuks tuleb olla pigem seal alumisel piiril. Kodune kaal näitas isegi vähem kui Pärnu võistluste ajal, samas ametlikul kaalumisel olin 400g raskem kui Pärnus. Nüüd siis näete kui palju mõjutab isegi 100g. Sellepärast olen natuke terav kui tullakse jutuga, et no kus sinul see 1kg küll üle on?? Jah, rannavormi jaoks EI olegi!

Ja väsinud olen ma ka. Samas pole see mingi ime kui ikka 4 kuud jälgida igat grammi, mis taldrikul on ja samal ajal teha raskeid trenne. Keegi pole öelnud, et kõik peab kergelt tulema, aga vahest tahaks, et tuleks kergemalt. Laupäevasel võistlusel oli kehakaal 53,9kg ja kui ma nüüd mõtlen, siis Lõuna-Eesti kulturismi- ja fitnessi karikavõistlustel oli minu ametlik kaal 53,8kg... See tähendab, et lavavormis olles tuleb kangutada raskusi. Fitnessi vormi on ennast päris raske kuivatada, aga seal pole ka laval konkreetselt jõudu vaja. Ühesõnaga peaksin ma oma tulemuste ja tegemistega vägagi rahu olema. Aga eks see väsimus teeb minu motivatsiooniga hetkel oma töö. Nüüd on vaja mott üles leida ja finaaliks valmistuma hakata, mis on juba 6.juunil (TÜ ASK-i jõusaalis). 

Siin ka kokkuvõttev video naiste sooritustest võistlustel. Väga tublid tüdrukud!!!:

https://www.youtube.com/watch?v=DcrfmV2jdL8

Ja minu sooritused täispikkuses:

https://www.youtube.com/watch?v=Lcxdr5zhPTk&feature=youtu.be

Puudutan natuke ka seda teemat, et selgelt on suvi käes ja rannahooaeg pmts avatud. See selgus ei tule mitte ilmadest, vaid pigem küsimustest, mida ma viimasel ajal üha rohkem saan. Et kas on mingeid häid nippe millega kiirelt kõhupekist lahti saada?! Hmmm. Või, et sa oled nii heas vormis, et kindlasti oskad öelda, mida tegema peaks, et ruttu mõned kilod alla saada. Kallikesed, need asjad ei käi üleöö ja ei tohikski käia. Mina olen oma vormi nimel pingutanud juba 6 kuud!!! Ja uskuge või mitte, aga ma ei ole mitte ühtegi trenni tegemata jätnud (välja arvatud haiguste ajal, mida on ette tulnud 2 korda vast). Sellest 4 kuud olen olnud rangel reziimil toitumisega. See kõik ei ole tulnud kiirelt ja kergelt. Mis ei tähenda aga seda, et nüüd tuleks käega lüüa ja alla anda, et ah selge, siis ei saagi suveks vormi. Nojah, kui oma ideaalvormi just suveks ei saavuta, siis saavuta see vähemalt sügiseks!!! Kui sa alustad nüüd ja teed asju mõistliku tempoga, siis oled võimeline ka saavutatut kauem säilitama. Ei ole olemas ime harjutusi, mis kiirelt kõhupekki kaotaks. Esimene ja tähtsaim asi on üle vaadata oma toidulaud ja sellest alustadagi. Jah, võid ju ka kergeid trenne kohe alustada, aga  just kergeid, kui sa siiani pole midagi  teinud. 

Ma olen seda korduvalt öelnud, et mind motiveerib teadmine, et mina motiveerin kedagi. Kui ma olen eeskujuks, siis on ju teada ka see, et kuidas mina selle saavutanud olen. Ja see kõik ei ole tulnud üleöö. Ma ehk võin tunduda kohati karm ja ülbe, aga ma olen realist. Ma ei taha jagada alusetuid lootusi ja öelda, et jah tee 200 istessetõusu päevas ja siis on 2 nädalaga sixpack väljas. Selgeks tuleb teha tervisliku toitumise põhitõed ja neist ka kinni pidada ja igal võimalikul hetkel ennast liigutada (igaüks oma võimete järgi). Selge on see, et kõik ei tahagi sportlasteks hakata ja seega ei pea minu elustiili elama, aga põhitõed on ikka samad. Sportlaste jaoks on kõik lihtsalt veelgi rangem ja äärmuslikum.

Lähen nüüd oma motivatsiooni otsima...loodan, et unustasin ta kuhugi Tammeka jooksurajale :)

Kirjutan varsti ka oma motivatsiooni- ja auhinnapakettidest. Olen ääääääärmiselt tänulik oma toetajatele ja kaasaelajatele ja auhindade väljapanijatele. Ning loomulikult eraldi suured tänud treener Taavi Truijale just võistlustel jagatud nõuannete eest ja lihaste õiges konditsioonis hoidmise eest!

Fitness 5 Pärnu osavõistlus

Tehtud. Ja mitte lihtsalt rahuldavalt, vaid minu jaoks üli hästi! Läksin mõttega, et oleks väga hästi kui 100 punkti täis tuleks. Tuli 123 punkti ja igal alal isiklik rekord. Nädala jooksul üritasn olla väga täpne oma toiduga ja trennidega. Et kaal ei tõuseks ja pigem peaks langema. Et jõudu sellega ei kaotaks. Et trennidega üle ei pingutaks jne. Tundub, et asjad said hästi ajastatud.

Suured tänud pean ütlema treener Taavi Truijale, kes minuga võistlustele kaasa tuli, mulle põhjaliku soojenduse läbi viis ja nagu ikka häid tehnilisi nippe jagas!

Suurepärase tulemuse taga oli jällegi ka super motivatsioonipakett ;) Keegi oskab mind üli hästi motiveerida. Prääniku meetod töötab minu peal paremini kui piitsa meetod. Ma ise piitsutan ennast piisavalt palju. Seda just trennides ja dieetidega. Samas ma ei karista ennast halva tulemuse puhul piitsaga, pigem lihtsalt millestki heast ilmajäämisega. Kui ennast alt vean, siis lihtsalt ei luba midagi sellist, mida väga tahaks. Ja minu peal ei tööta ka väga see meetod, et mulle piitsa antakse ja sunnitakse...et saad hakkama ja punnita ja ega pekstes parem ei ole. Seda teen ma isegi endaga. Kui aga motiveeritakse präänikuga, siis töötab küll.

Kuidas siis see super punktisumma tuli? Väga suures osas tänu sellele, et kükikang ümardati 52,5kg peale. Ma olin arvestanud, et pean kükkima 55kg-ga ja et kükk on niikuinii nõrk jne. Üllatasin ennast kõvasti. Selgelt tasub see ära,et vaatad, mis suust sisse läheb ja eirad neid vihjeid ja mõnitusi, et pffff misasja...kus sul see 1kg üle on?? Et hakka ikka sööma ja kogu rasva ka peale ja mis see 1kg ees või taga. See on väga suur asi. Kas 100g võib mõjutada seda, kui raske kangiga sa võistlema hakkad. Kui ma ikka ütlen, et pool kilo on üle hetkel, siis nii see ongi. See ei ole see tibilik vingumine, et ma olen niii paks ja pean kaalu langetama. Hetkel tuleb püsida 52-53,5kg sees. Ja uskuge, see ei ole kerge kui keha loomulik kaal on 56-58kg...kaal  kus kehal on hea olla ja ei tõuse ega lange oluliselt. Hetkel tuleb tegeleda jälle 1,5 lisakiloga, sest just nii palju on võimalik paari päevaga juurde laadida. See tähendab ikka toidu kaalumist ja kalorite arvutamist ja paar päeva tugevaid trenne. Sealt edasi jälle mõistlikku taastumist. Järgmised võistlused juba sel laupäeval Tartus TÜASK jõusaalis. Seekord ei lähe isegi mingit kindlat punktisummat püüdma, sest iga nädal isiklikke rekordeid on ikka üpris keeruline teha. Pigem lähen osalema ja seltskonda nautima ja tehnikat parandama :)

Siin video kõigist minu sooritustest võistlustel:

 https://www.youtube.com/watch?v=fFw8wHVwgJs&feature=youtu.be

33. Tartu jooksumaraton 10km

Läbitud. Ja mitte lihtsalt rahuldavalt, vaid minu jaoks üli hästi. Ületasin ja üllatasin ennast. Jooksin oma rekordaja 46:56. Kokkuvõttes olin 10km jooksul 75. kohal ja naiste arvestuses umbes 7. kohal. Eelmise nädala sisse ei jäänud ühtegi trennivaba päeva, pigem oli neid isegi rohkem (paar asendust). Ning laupäeval tähistasime Myfitnessi kesklinna klubi sünnipäeva. Selgelt läks õhtu pikemaks ja uni jäi suhteliselt lühikeseks. Tunne oli siiski hea ja ju nendes sissesöödud ja joodud süsikates see purakas peituski ;) Suur roll oli kindlasti ka mulle väljapandud motivatsioonipaketil ning abistajatel. Siis veel kallistused Coizile, kes meid Lepsiga sõidutas ja muidu toetas. Ning suured tänud Estale, kellel järelpüsimine rajal oli minu jaoks eesmärk omaette. Tema jaoks oli see muidugi kerge pühapäevane jalutuskäik pargis, aga minu jaoks korralik pingutus :) Väga armas oli see lõpu vedamine. Aitähh veelkord, see innustas kõvasti!

Ka õlg ei vedanud alt ja andis tunda natukene alles viimasel paaril kilomeetril, siiski mitte häirivalt. Oli hea otsus viimane õlatrenn vahele jätta. 

Väike karuteene mulle rajal tehti kui külma veega üle valati. Teises joogipunktis otsustasin mitte juua ja aega kaotama hakata ning otse läbi joosta. Kui üks veejagajatest otsustas pool pange külma vett mulle peale valada (üle terve vasaku külje). Alguses mõtlesin, et ohh jess väga hea värskendus ja polnudki juua vaja. Aga mõned kümned meetrid hiljem sain aru, et see külm vesi mu vasakule reielihasele midagi head ei teinud. Hakkas märjakssaanud kohast kergelt krambitama. See oli  3,5km enne lõppu ja ei meeldinud see mõte üldse, et kui korralikult krampi lööb, siis sinna see hea jooksuaeg ka läheb. Pidas siiski lõpuni viisakalt vastu :)

Tegu polnud küll mingi raske maratoniga, aga minu jaoks siiski mõnusalt suure pingutusega ja selle hooaja esimese jooksuga. Sai kena aeg ette pandud ja eks näis kuidas seda üle või alla jooksma hakkan suvel toimuvatel üritustel.

Mai kuu plaanid

Mai kuu plaanid on suhteliselt selged. Igal nädalavahetusel mingid üritused ja võistlused. Nendest kohe lähemalt. Aga enne väike eneseanalüüs. Ma olen suhteliselt halb EI ütleja ja suhteliselt hea ülepanija. Mõlemas osas olen üritanud muutusi teha. Aga no kui olemus juba kord on selline. Täna öösel magasin 10h. Seda juhtub vast kuus korra, aga tegelikult minu koormuse juures peakski nii kaua just magama igal öösel. Esiteks, ma tunnen, et magan üle ja teiseks on süümepiinad ja no kolmandaks ei ole reaalselt seda aega. Ärgates jäin ennast analüüsima päris jupiks ajaks. Ma lubasin endale pärast võistlusi, et vähemalt üks kuu teen ainult neid asju, mis meeldivad ja üritan vältida lisakohustusi. Sunnin ennast vähem. Jooksma minemine ja jõusaalis rügamine ei ole minu jaoks ei sundimine ega lisakohustus. Neid ma just naudingi. Ka väsinuna sörkima minek on pigem mõtete lahti harutamiseks. Aga minu kohusetunne ja enda sundimisvajadus on see, mis paneb süümepiinu tundma. Et miks ma ei tee hetkel midagi asjalikku? Miks ma teen asju, mida ma küll naudin, aga mis ei too mulle midagi sisse? Mis pigem viib välja ja kulutab mind. Võiks ju enda hinge rahule jätta ja teha tõesti kas või kuu aega asju, mis naudingut pakuvad, ilma süümepiinu tundmata ja üle mõtlemata. Eks ma proovin, aga keeruline see saab olema. 

Sörkisin täna 11km ja jõudsin arusaamisele, et ei ole vaja kõiges ennast pidevalt ületada. Kui mul siiani on ikka mõttes olnud, et pean nädalavahetuse jooksul eelmise aasta aja ikka üle jooksma. Siis nüüd mõtlen, et vahet ju pole. Teen seda enda jaoks ja ma ei saa parema aja eest kuldsemat medalit kaela. Rahulolu küll, aga mis see ikka maksab. Ühesõnaga lähen pühapäeval (10.mai) 10km SEB kevadjooksule jooksma lihtsalt osavõtu pärast ja et tahan seda teha. Mitte sunnist paremat aega teha. Nutuseks teeb asja see, et just joostes hakkab mul vasak õlg valutama ja suisa nii tugevalt, et olen paaril korral lühemaid otsi teinud. Võhm ja jalad jõuaks rohkem, aga õlg ei lase joosta. Ja üheski teises trennis seda pole. Väga imelik. Annan rahu mõneks päevaks ja eks näis. Minu osalust SEB jooksul toetab SWISSDENT Eesti. Olen selle eest äärmiselt tänulik.

http://www.swissdent.ee/swissdent/

Järgmisel laupäeval (16.mai) siis Fitness5 Pärnu etapil osalemine. Proovisime eile tüdrukutega kõik alad läbi ja enda tulemustega võin enam vähem rahule jääda. Jõudu on veel vähe, aga eks taastumisaeg on ka lühike olnud.

Väike videokokkuvõte:

https://www.youtube.com/watch?v=hTi2DOTF6Ic&feature=youtu.be

Järgmisel pühapäeval (17.mai) teen Fitlife Tartu Tamme klubis väikse loengu teemal "Teadlik treening ja toitumine". Peamiselt räägin igapäevasest tervislikust toitumisest, aga üritan ka nõu anda neile, kes alustavad treeninguid ning neile, kes on motivatsiooni kaotamas ja tunnevad arengus seisakut. Oodatud on kõik huvilised ja üritan loengut teha just küsimustele vastamise vormis.

Sealt edasi järgmisel nädalavahetusel (23.mai) siis Fitness5 Tartu osavõistlustel osalemine.

Ahjaa, sel laupäeval on Myfitness Tartul kesklinna klubil sünnipäev ja kõik on oodatud osalema põnevates treeningutes, mis näevad igapäevastest treeningutest natuke teistmoodi välja. Mind trehvab Synrgy alal ;)

Lippan nüüd jõusaali. Püsigem lainel :)

Hetkeseis

Mis olukord siis on? Noh, hakkab looma. Jõunäitajatega veel rahul ei ole, aga küll ta tuleb. Kehakaalu on ka 2kg juures, aga pole hullu, tuleb menüü tagasi mõistlikuks tõmmata. Olen lubanud endale kohvikuid ja muid üritusi, kus menüü erineb oluliselt minu tavapärasest. Aga no tõesti, olen piisavalt kaua olnud eemal sõpradest ja kiusatustest. Et nüüd paar nädalat lõdvemalt laskmine ja ellu ärkamine on justkui välja teenitud. Ei, ärge saage valesti aru, ma ei ole elanud koopas mitu kuud ja kogu maailmast äralõigatuna. Minu töö on ju seotud inimestega ja nendega otseselt suhtlemisega. Olen ikka inimeste keskel. Ja ehk liigagi palju. Väsitav ja kohati päris raske on ennast kokku võtta, et minna päevas kolmandasse rühmatreeningusse ja särada. Samas, see on mu töö ja selles ma endale järeleandmisi ja allahindlusi ei tee. Inimene on tulnud saama oma treeningut ja kedagi ei peagi huvitama, et treener on rangel dieedil või lihtsalt halvas tujus. Ikka tullakse jutuga, et ahh mis sa rapsid, et võta trenne vähemaks ja puhka jne. Mõtleme ikka nii, et see on ju mu töö. Mina ei lähe ju klienditeenindajale ütlema, et aga tee ainult pool vahetusest või õpetajale, et tee pool tundi jne. Me saame palka oma töö eest ja sissetulek on ju kõigile oluline. Kui õpetajal ongi kindel kuupalk, siis treener saab täpselt nende tundide eest tasu mis ta annab. Võistluseelsel perioodil tegin jah asja enda jaoks natukenegi inimväärsemaks ja lihtsalt ei võtnud asendustrenne peale ja muid kohustusi ning iga vaba moment üritasin puhata. Teen seda siiani. Selle vahega, et võtan siiski mõned asendused ja kergemad lisakohtutused.

Milline minu päev siis välja näeb üldjoontes? Enamus hommikutel 5:45 äratus. Söök, kohv, mailid, trennikoti pakkimine jne. Kodust välja 7:00. Esimene rühmatreening 8:00. Pärast seda jõusaal. Koju tagasi jõuan lõunaks. Söök, trennide ettevalmistus (kavade koostamine ja õppimine), kui jõuab siis kiire uni. Järgmine söök ja õhtustesse trennidesse (olenevalt päevast on neid 2-3 õhtus). Koju jõuan vahemikus 20-22. Õhtusöök. Ja voodisse vahemikus 21-23. Kõndimist kodu ja spordiklubide vahel tuleb 6-15km päevas ja trenne 3-5. Ainus päris trennivaba päev on laupäev.

Selgitust tuleks anda ka üldlevinud arvamusele, et aga treeneritel ongi ju kergem võistelda, et nad on ju koguaeg vormis ja niikuinii teevad trenni. Trenni teevad jah koguaeg, aga rühmatreeningud on suunatud siiski klientidele ja seal ei toimu keskendunult enda treenimist, pigem toimub seal ületreenimine. Esiteks on keha juba teatud arvu ja intensiivsusega treeningutega harjunud ja et midagi arendada, tuleb kas intensiivsust või harjutusi muuta jne jne. Ning veelgi rohkem ja kvaliteetselt puhata. Rühmatreeningute treeneri kehal ei ole tegelikult piisavalt aega taastuda. Kuid puhkus ja taastumine on just üks olulisemaid asju keha arengu juures. Siit tekib pigem olukord kus treeneril on pigem raskem võistlusvormi saavutada. Eriti raske on leida õige vahekord raskete trennide, puhkuse ja toidukoguse vahel (just dieedil olles). 

Ma vabandan kui olen vastanud ja vastan ka edaspidi teatud küsimustele sarkastiliselt. Just neile, et miks teed nii palju trenne (võta vähemaks ja puhka rohkem)? Võid ju kõike süüa kui nii palju trenni teed? Sul on ju kergem vormi saavutada, sest oled treener? Kui võimalik, siis palun vältida neid küsimusi :)

Üks palve on veel, et järgmise kuu aja jooksul ei oleks veel hea mõte tulla minu juurde jutuga, et noh nüüd võid jälle süüa ja võta nüüd ikka mõni kilo juurde ja kogu pekki ka peale. Hetkel ei saa veel olulist kaalutõusu lubada. Saaks, aga siis tuleks ka järgmised võistlused raskemad. Nendel võistlustel oleneb päris palju just keha raskusest. Mis seal siis teha tuleb?

Jõudsime minu järgmiste plaanideni. Kiirelt ja kokkuvõtvalt ütlen, et hetkel olen registreerunud Fitness5 kahele osavõistlusele (Pärnus ja Tartus). Fitness5-l võisteldakse viiel alal: rinnalt surumine kangiga (naistel 70% oma keharaskusest kang), kangiga biitseps (naistel 40% keharaskusest), kang turjal kükk (naistel oma keharaskusega kang), lõuatõmbed ja kätekõverdused rööbaspuudel. Igat harjutust sooritatakse 100 sekundi jooksul ja lõpptulemuseks on kõigi harjutuste korduste arv kokku. Eelmisel aastal saavutasin Fitness5 finaalis teise koha. Aga siis oli ka osavõtjaid veel vähe. Tõenäoliselt on sel aastal tublisid võistlejaid rohkem.

Ülevaate ja väikse intervjuu eelmise aasta võistluste kohta leiab siit:

http://sport.delfi.ee/news/liikumine/uudised/liikumisaasta-2014-fitness-5-finaal-oli-ponev-ja-vaatemanguline?id=68916799

Järgmises postituses toon kerge ülevaate ka muudest tegemistest (toitumisloengud ja jooksuvõistlused jne).