FitGames 2016 done

Ja läbi ta saigi. Kuninganna kroon peas ja ootab siis järgmist hooaega :)

 Eilne võistlus oli minu jaoks ehk kõige kergem neist osavõistlustest. No eriti kui oleks topispalli viske nipi kohe kätte saanud ;) Isegi sellest pikast jooksust lödid jalad ei takistanud. Tegelikult oli mul piisavalt punkte juba koos enne eilset osavõistlust, et kokkuvõttes võita, aga otsustasin kaasa ikka teha. Ja meelega esikohta ära ei kinkinud siiski ;) Väga auga kätte teenitud esikoht oli eile Avel!

Aladest siis eraldi. Finaal koosnes siis kokkuvõttest eelnevate etappide harjutustest. Ja no minu "lemmik" topispalli möll oli ikka sees loomulikult ;) Kohe esimene ala. Sel korral siiski kergem. Palli raskus 5kg, aga kergemaks tegi asja see, et pall oli väike ja kummist (see lendab normaalselt). Seekord ei tulnud visata kõrgust mitte vastu seina, vaid üle lati, mille kõrgus oli 2,95m. Seega kõrgem kui eelmine kord. Viskel ei pidanud tegema täiskükki. Lihtsalt tõukama pidi rinnalt ja mõlema käega, oluline oli pall üle lati saada 20 korda. Seal ma siis hävisin kohe alguses. Noh blondi pea või ma ei tea mille arvele ma selle kirjutan, et loopisin palli otse üles ja selgelt tuleb siis pall ka otse alla ju, mitte ei lähe üle lati. Mul oli lihtsalt hirm, et ma ei saa kõrgust kätte ja hakkasin juba närvi minema. Mingi 20 kordust vast kaotasin küll lihtsalt üles loopimisega :D Aga siis sain käe sisse nipi, et veidi kaugemalt visata ja endast väike nõks eemale (ehk siis üles ja eemale). No parem hilja kui mitte kunagi. Esimese ala järel olin selgelt viimasel kohal ja korralikult teistest maas. A no lubasin ju Katrenale nalja ka teha ;) Teine ala 8kg sangpommi rebimine pea kohale 40 kordust. Lebo. Kelgu vedamine üle poole väljaku (raskus vist 60kg). Mitte nii lebo, aga tehtav. No ja siis see kurikuulus seina ääres istumine 3 minutit. Lebo. Istumisega tõmbasingi ilusti teistele järgi. Seina äärest ära läksin küll eelviimasena (vot nii palju olin esimese alaga aega raisanud), aga kelgu tagasitõmmetega vedasin ennast juba teisele kohale. Siis uuesti sangpommi rebimine 40 kordust. Mitte just kerge, aga ei midagi hullu. Ning viimaseks uuesti see "lemmik". Sinna läksin juba täie südamerahuga peale, sest teadsin, et nipp on käes ja ei loobi palli enam niisama. Ave oli aga minust juba 10 viskega ees ja nii kiiresti ei olnud võimalik loopida, et need visked tagasi teha. Seekord siis lõpetasin teisena - 32 sekundilise kaotusega Avele :) Teenisin juurde 10 punkti ja kokkuvõttes siis sain kõigilt osavõistlustelt 66 punkti (edu teise ees 13 punkti).

Sain krooni pähe (mis minu tühja pea jaoks on natuke suur ja pigem sobib kaela rohkem:D) ja kingituste hunniku kätte. 

Suured tänud ürituse korraldajatele ja sponsoritele. Väga mõnus tegevus on kokku pandud ka tervisesportlastele! Siinkohal kutsun veelkord üles kõiki osalema järgmisel aastal. Selleks ei pea olema tippsportlane ega maratonide läbija. Tuleb teha üldfüüsilist (kas või keha raskusega) trenni ja veidi võhma ja ongi olemas! 

Mina läksin sellele üritusele kohale nii, et ei teadnudki võistlustest midagi. Gaidi kutsus ja läksime esimesele etapile lihtsalt kohale. Kogemata võitsin oma vanuseklassi võistluse ära ja siis otsustasin ka teised etapid kaasa teha. FitGames on mõnus just sellepärast, et tegu on hästi mitmekülgse alaga. Seal ei olegi kellelgi konkreetselt eelist. Mõni ala sobib hästi tugevatele tegijatele (nõuab jõudu), teine ala jälle vastupidavale pilpale (seal jõulised pigem jälle kaotavad punkte ja aega). Ühesõnaga võimalus on kõigil :)

Kui liigud natukenegi väljas (jooks tuleb kasuks, ka ratas ja rulluisk jne), teed üldfüüsilist (ringtreeningud, toning ja muud lihasvastupidavustreeningud) kas või paar korda nädalas, siis on põhi ju täiesti olemas! Ootan teid trenni nüüd eksole! ;)

Finaali ponnistustest siis video kah (youtube ei taha lubada taustamuusikat, seega on häkkinud kõvasti videot)...ja kes mu topisplalli ürituse üle naerab, see....naergugi :D (ei no proovi ise ja onnn siis heaaaa või?!)

https://www.youtube.com/watch?v=DjjFVoxYH4Q

 FitGames-people

kuningas ulatab lilli :)

Tundub, et tänaseks on jalad enam vähem all :) Järgmiseks siis Pärnus Kahe Silla Jooks pühapäeval.

28km, loodus ja õunad

Kuna sel nädalavahetusel jooksuvõistlusi pole, siis otsustasin täna pikema otsa ära joosta ja aimu saada, et kas mu keha oleks maratoniks valmis. Selgeks sai, et ei ole. Viljar soovitas paar korda 28km joosta, et sellest võiks maratoni jaoks küll olla. Võtsin siis plaani 25-30km täna teha. Hommikul oli tunne kahtlane. Seest nagu keeras veits või ma ei teagi. Ootasin päris paar tundi, enne kui otsustasin ikka minna. Üks variant oli Joosepiga maastikku jooksma minna ja rahulikult 70min kulgeda. See oli ka ahvatlev plaan, aga otsustasin oma otsa linnavahel siiski ära teha. Kuivõrd tunne oli kahtlane, siis jätsin endale võimaluse 5km pealt tagasi pöörata. Tõenäoliselt on need kaks poolmaratoni veel sees. Igatahes võtsin ühe geeli kaasa igaks juhuks. Ma pole ühelgi jooksul veel geeli tarbinud ja lihtsalt pidin selle mingi hetk ära tegema. Peab hakkama testima ja kasutama toetavaid vahendeid kah. Kaua ma jooksen ilma vee ja lisaenergiata pikki otsi?! Lihtsalt hirm on, et ei sobi ja hakkab vastu ja keerab tuksi midagi jne jne. Noh siiani pole ka vaja olnud. Poolmaratonil on piisanud magneesiumiampullist. Igatahes kulgesid esimesed 10km nii kergelt, et tunde järgi oli mõttes 30 vabalt ära teha. Aga siis mingi 12km peal tuli täitsa laksust jalgadesse väsimus sisse. Müstiline. Võhma ja tunde järgi oleks võinud pikalt kulgeda. Aga jalad polnud nõus. Umbes 15km peal võtsin siis geeli sisse ja jäin ootama, et mis saab. Ei saanudki midagi. Vast 4km hiljem sain aru, et vist oli kasu. Jalad muidugi väsisid ja olid krambieelses seisus, aga muidu olemine hea. Ja tundus, et mida aeglasemalt jooksen, seda raskem on. Panin lihtsalt tempot juurde ja oli täitsa tehtav. Tagasiteel oli otseloomulikult tuul vastu ja täna ei olnud see just kõige leebem. Viimased 5km kulgesid ikka läbi piinade. Siiani on mu pikim jooksuots olnud 25km. Juba 21km peal ütles keha, et OK I´m done! Eks ta ongi harjunud maks nii pikki otsi jooksma ja edasi enam nõus pole. A kes küsib. Kõndima ju ka ei hakka. Viimasel 2 km-l ei jäänud muud üle kui samm lühemaks ja tihedamaks teha. Üllatusega selgus, et tempo ei langenud. Ma olen ju see pika sammuga ja kõrgustesse jooksja. Lihtsalt ei suuda veel harjuda lühema ja madalama ja kiirema sammuga. Aga täna pidi meeldima. 28,5km peal loobusin ära. Tuli otsus, et viimased 300m kõnnin ja lõdvestan. A no nagu Joosep ütleb, siis tuleb ära loobuda kohe kui raske hakkab :D

Koju jõudes algas kiire taastus-protseduuride möll. Eriti toitaineterikas smuuti, jääkülm dush ja külmageel jalgadele (päääris külm oli olla kuni see geel mõjus :D). Istuma ei saanud jääda, hiljem poleks enam koibi alla võtnud. Paarutasin siis maale ja tegin õunapuude all mingi tuhat kükki ja korjasin kärutäie ubinaid. 

Tegin kätelseisu ja muid jalgade lõdvestus- ja venitusharjutusi. No näis mis seis homme on. Kõigest FitGamesi finaal ju :D

Eile kulgesin looduses - rabas taaskord. No ma kohe ei saa nohhh - võtaks uue puhkuse ja aind metsas kondakski hetkel! 

Mets, raadio ja raba

Räägiks vahelduseks ka muust kui võistlustest. 

mustikas...

Arvata ju võib, et mu elu ongi üks lõputu võistlemine ja trennid. Eks suures osas ongi, aga mitte päris. Siia lihtsalt kirjutan üldiselt vaid sellest. Olen siin viimasel ajal üritanud asju nii sättida ja toimetada, et enam totaalsesse stressi ei tõmbaks ennast töö, kooli, võistlemiste ja loengutega. Olen vitsad kätte saanud ja vaikselt õpin aega maha ka võtma :) Tuleb välja küll kui hästi tahta. Esimeseks sammuks on otsus, et uuest hooajast võtan nädalavahetused täiesti töövabaks. See tähendab, et ei personaale ega rühmatrenne sinna peale ei võta ühtegi. Jätan need kaks päeva meelelahutuseks ja hobideks. Teater, kinor, raamatud, mets, sõbrad, võistlused ja pikemad jooksud. Taastumine ei pea tähendama kodus teleka ees istumist. Minu jaoks on puhkus ka aktiivne puhkus ja see on parim taastaja. Olen siin nüüd suutnud aega nii palju maha võtta, et mõned korrad metsagi jõudnud. Võin täitsa soovitada kohti kuhu laadima minna :)

Juunis käisin läbi näiteks Kütioru matkaraja (9,6km) - täitsa mõnus - ja Paganamaa matkaraja (eri pikkusega rajad 3,8-4,7km) - väga meeldib. 

Täna võtsin aja kohe terveks päevaks maha, sõitsin linnast välja ja veetsin 2h Meenikunno rabas (5,8km). Seda vaikust on vaja kuulata. Kui minu töö on seotud pideva suhtlemisega, muusika ja muude helidega (nt jõusaali müra), siis oiiii ma naudin neid absoluutseid vaikushetki. Vahest tuleb ette, et avastan näiteks joostes, et mul on naeratus näol, siis täna avastasin selle ka laudrajal laugaste vahel. Istusin maha ja kuulasin vaikust.

 Mind on puude vahele lendama pandud ;)

 Üle oma varju...

(hinge)peegel

Lubasin rääkida ka oma muudest tegemistest. Samas, pikalt ei viitsi ;) Olen vaikselt tegelenud kooli koduste töödega, toitumisnõustamise tööga, terviskliku eluviisi loengute andmisega, tõsiselt huvitavate raamatute lugemisega ja korra käisin ka raadios liikumisest ja toitumisest rääkimas.

Seda saab kuulata siit:

http://www.terviseraadio.ee/toitumine-ja-liikumine-nr-008/

Üldiselt on edasised plaanid võistluste osas seotud hetkel pigem jooksudega. Siiski hakkasin vaikselt jälle jõusaalis nikerdama - esialgu keharaskusega põhiliselt ja massi peale ei plaani minna. Fitnessi osas alustasin tüdrukutele poseerimiste juhendamisega nüüd enne võistlusi. Plaanin võtta juhendamisse ka neid, kes järgmisel hooajal tahavad FitGamesil või Fitness5 osaleda. Maratoni osas ei ole veel kindlat otsust vastu võtnud, aga võimalik, et sel sügisel proovin ikka ära:) Töö osas suundun pigem personaaltreeningute peale järjest rohkem ja teen küll ka rühmatreeninguid, aga juurde neid hetkel ei plaani võtta - taastumisega läheb järjest keerulisemaks. Seega on suund klientidele, kes vajavad personaalsemat lähenemist jõusaalis, toitumise osas või üldise treeningplaani koostamisel.

Siiski üritan jätta võimalikult palju aega hobide ja taastumise jaoks. Ja huumorivaeseks on ka elu kuidagi kiskuma hakanud...see tuleb nüüd ära fiksida jälle :P Kõik ei ole veel kadunud ;) (I´ll be back)

Ühesõnaha....ah,minge metsa!

#GORUNTARTU Suvejooks 2016 poolmaraton

Võtab siis kergelt tänase jooksu kokku. Tulemuste mõttes tundub olevat seni parim jooks. Eks "õnnistati" jälle ilmaga. Kuumakraade siis väidetavalt üle 25 (mõningad andmed 28C). Esmalt taastumisest. Täna tuli vähemalt 8 inimest juurde küsimusega, et kuidas ma taastunud olen eelmisest nädalast ja kuidas on võimalik sellist tulemust joosta teist nädalat järjest. Teate, ma ise ka ei tea :D Tegelikult eilse hommikuse seisuga ei olnud ma veel midagi taastunud. Väsimus oli korralik ja reie tagumised andsid ikka tunda. Aga mõnusalt vedelemist (pea pool päeva eile), päris palju rullimist (seda terve nädala jooksul) - viimased tükid sain veel eile õhtul lahti reie tagaküljest - ja natuke laadimist. Hommikul oli täitsa inimese tunne. Eriti arvestades seda, et eile õhtul sain päris hilja koju ema juubelilt ja siis selgus, et naabrid teevad kas kaugushüppeid, teivashüppeid või kõrgust veel öösel kella 2 ajal. Ärkasin 12 kuni 2 vahel vähemalt 5 korda. Uni läinud, võtsin siis keset ööd magneesiumigeeli ja mötsisin jalad sellega sisse. Mis mul muud teha oli. Ja vaatasin olümpiat. Mingi kolme paiku vast sain uuesti magama ja 7 luuk jälle lahti - tavaline. Õhtul täispargitud kõht oli õnneks normaalses seisus. Ega sünnipäeval väga palju manti sisse toppida ei julgenud. Rasvasest kalast ja lihast hoidsin kahjutundega eemale, aga süsikat tõmbasin mõnusalt ligi. Veidi kartulit, hapukapsast, leiba, vähe kartulisalatit ja valget kala. Peoga komme ja tükk kooki (mida lõpuni süüa ei jaksanudki), mõned lonksud cocat (eii meeldi see jook mulle enam kohe üldse) ja tass kohvi ja pidu missugune :D Viimasel ajal on söömisega nii ja naa....suurt isu ei ole ja kalorite täissöömine on suht kahtlane. Aga tuleb ette kergemaid laadimisi paar korda nädalas. Seda just magusaga. Üldjoontes siiski suhkur piiratud ja alkohol endiselt täiesti nullis. Vat see võib vabalt edu saladus olla :P

Hommikul oli tunne hea ja tahe jooksma minna päris suur. Selge oli kohe see, et ega ilm väga ei sobi. Aga ilm on kindel asi, mida me ise muuta ei saa. Tuleb ignoreerida ja oma asja teha. Keskendumine oli kuidagi häiritud täna enne jooksu. Kui ma siin viimasel ajal olen väitnud, et sel hooajal enam tulemusi ei jookse, siis täna läksin siiski aega jooksma. Nimelt lubasin emale, et kingin selle jooksu temale ja pean isikliku jooksma selleks. Kui hakkama ei saa, siis pean sel hooajal maratoni ära tegema. Ühesõnaga panin ise pinged peale endale jälle. Närvi aitas maha võtta rahvale tehtud soojendus stardikoridoris - aitäh #Goruntartu, et mind ikka rahvast ergutama panete enne jookse :)

Esimesel neljal kilomeetril oli suht selge, et jooks saab olema raske ja tempot hoida on karm. Läksin päris alguse liiga kiirelt peale kah. Samas kinni ei jooksnud ja suutsin üle poole distantsist suisa nautida. Mõtteid oli peas küll tuhandeid. Täna pean küll ütlema, et tempot aitas hoida üks naisjooksja, kellel lihtsalt sabast kinni hoidsin kõik 16km. Pärast seda siis tõstsin ise tempot ja läksin eest ära. Üldse oli imelik see, et keha läks lahti umbes 6ndal kilomeetril. Aga umbes 8ndal jälle lõid pisted paremasse trapetsisse ja oli hirm, et kui see nüüd lõpuni nii jääbki, siis saab piin olema. Ei pannud tähele mis hetkest see ära kadus. Sest noh 10km paiku tundus et väike kivike on vasakus tossus. Õhhh, ah las olla. Mingi maa peal hakkasin taipama, et ei...teise jala kand kah hõõrub sama koha pealt. Seega lihtsalt tossud hakkasid kandu hõõruma. Vääääga imelik. Sisse joostud tossud ja sokid jne. Õnneks suutsin seda valu eirata ja tempot mitte mõjutada lasta. 10km peal tekkis ka hirm, et pea hakkab tuikama ja selge on see, et pärast jooksu on korralik valu kindel. Mütsi unustasin ju maha ja terve rada oli lauspäike pähe. Igas joogipunktis läks paar lonksu vett suhu ja ülejäänud pähe. Umbes 5km enne lõppu oli selge, et jooksjad väsivad. Tempo hakkas langema. Suutsin oma tempot säilitada ja isegi veidi lisada ja möödusin viimaste kilomeetritega suisa kolmest naisest. Viimased 2km jooksin külg külje kõrval maailma kõige pikema kutiga :D Aitas väga kenasti tempot hoida. Ise jälgisin stabiilselt kella ja pea tegeles pidevalt arvutamisega, et mis aega tuleb hoida, et rekord ära joosta. Selge oli see, et paar kilomeetrit enne lõppu olin totaalses punases jällegi ja konkreetselt hambad ristis ja ninast veri väljas hoidsin tempot lõpuni. Kindel on ka see, et antud jooks on mu elu kalleim (raskeim) kingitus, mille kunagi kellelegi teinud olen! Aga ega teisiti isiklikku tulnud poleks ka nendes tingimustes - eelmise nädala pingutused ja lühike taastumine, magamata öö ja kuum ilm. Finišijoonel oma kella kinni pannes sain ajaks täpselt 1:39:00 (parim aeg Pärnu poolmaratonilt 1:39:05). Päris vähe õnnelik, et 5 sekundiga suutsin ületada. Protokollist selgus hiljem, et ametlik aeg veel 2 sekki kiirem (1:38:58). Mis mind aga rohkemgi üllatas oli, et saavutasin naistest 7. koha ja oma vanuseklassi 5. koha ja päris kokkuvõttes 32. koha! Ütleme nii, et rohkem rahul olla ei saakski. Olen esikolmikus olemise üle rõõmu tundnud ja vanuseklassi võitude üle jne. Aga tänase jooksu tulemused rõõmustasid mind kuidagi kõige enam. Niiiii rahul pole ma veel tõesti olnud.

No pärast jooksu oli loomulikult kohal see peavalu ja jalad nii kinni, et kõndimise mõttes on paterdav part ka palju graatsilisem....aga noh! Magasin 30min ja tõmbasin 2 valukat sisse ja poodi preemia järele. 

Tundus kuidagi, et olen jäätise välja teeninud - kuigi suurt isu selle järgi nagu polnudki. Eilset sünnipäeva-kooki toppisin ju ka mõnuga sisse ;) Poodi jalutamine andis aimu, et jalad küll on kargud, samas täiesti elus veel. Eks nüüd tuleb paar päeva rulli seljas elada jälle ja näis kuidas seekord taastumisega läheb. 

Järgmine pühapäev FitGamesi viimane etapp ehk finaal :) Tuleb korralikult tihe nädal töö ja kooli päralt. Kui minu käest küsitakse, et kuidas ma seda kõike teen (taastumine ja pingutused), siis suht ainust vastus on, et tahtejõu pealt! Noh toit (vähe suhkrut ja null alkot), külmad dushid, saunad, rullimine ja uni (kahjuks enamasti vähene) aitavad ka kaasa ;) Vähem vingumist ja rohkem tegutsemist (seda esimest võiks ma ka kõvasti vähem teha)!

Skechersi särk sobib ka nagu valatult ;)

Aitähh korraldajatele suurepärase jooksuürituse eest!!!!

Ööjooks ja FitGames

Magasin täna öösel üle pika aja 9,5h rahulikult. Tundub, et peangi vähemalt 2 päeva jutti võistlema, et normaalselt ööund täis magada ;)

Väga pikka juttu ei hakka tegema, sest keegi ei viitsi seda lugeda :P

Kodust välja sõitsin laupäeva õhtul 18 ajal ja tagasi jõudsin pühapäeva õhtul samal ajal. Kusjuures paar päeva enne Ööjooksu ikka tõsiselt kahtlesin ja kaalusin, et kas üldse sinna lähen. Sest pikki jookse pole saanud nüüd teha jupp aega jälle ja pühapäevane FitGames ka tulemas jne jne. Aga tundusin kuidagi lödipüksina endale kui juba ära regatud jooksule ei lähe. Ja olen rahul, et läksin. Mõnus jooks oli - õnneks tunnen jälle, et tahan joosta ja naudin seda. Esimesed 10km jooksin päris suure varuga - ei teadnud kuidas keha vastu peab (vastavaid trenne all ju vähe) ja ei olnud ka ajalist eesmärki. Selle hooaja eesmärgid on kõik juba täidetud ja hetkel naudin lihtsalt võistlemist. Ei tee maksimum pingutusi. Kuid teisel ringil tundsin, et jalg on ikka kerge ja ei ole vaja tagasi hoida. Lisasin veidi tempot, aga punasesse siiski ei jooksnud. Kiirust juurde andsin veel 15ndal kilomeetril (esimese ja ainsa joogi võtsin 14ndal kilomeetril - ei tundnud rohkem vajadust) ja täis pingutusega viimased 2km. Tempo hoidmiseks kasutasin rajal paaril korral ka kaasvõistlejaid. Ma ise ei ole üldse trügija tüüp ja Ööjooks on ikka suur masside üritus. Tihti kaotan tempot, sest jään teiste taha toppama. Selle jooksu miinuspool ongi ehk see, et teatud rajaosas lastakse 21km ja 10km ja 5km jooksjad kokku ühele rajale. Nendes punktides läheb suuremaks trügimiseks ja päris keeruline on oma tempot hoida. Tuleb trügima hakata ja intervalle tegema (liiga tihedalt kiirendama, et mööda joosta ja rajale saada ja slaalomit harrastama). Jooksu alguses on see veel okey, aga kui ikka jooksed 21km distantsi ja oled juba oma rütmi kätte saanud ja siis poole maa peal pead veel hakkama uut rütmi tegema, siis ei ole väga okey tegelt. Minul selles osas ei olnud kõige hullem, sest ma ei läinud aega jooksma. Aga need, kellel olid kindlad eesmärgid, siis ikka see pole see jooks kus saaks neid kergelt realiseerida. Ühesõnaga paaris sellises trügimiskohas kasutasin ära ühte mustanahalist kutti, kellel oli minu jaoks hea tempo ja oli osav rahvast läbilipsaja - hoidsin siin täpselt tema seljataha ja tegin kõik haagid kaasa. Kui massidest oli läbi trügitud, siis tundus, et tema tempo on mulle ikka liiga kiire. Siiski oli vastupidi - hoopis tema vist oli tempot valesti valinud ja jätsin nende väikse grupi seljataha. Sain päris pikalt ka peaaegu üksi joosta. Mingil hetkel püüdsin kinni Rauli ja jäime samasse temposse jooksma. See siis oli teine koht kus kaasvõistlejat ära kasutasin :) Üksi oleks tõenäoliselt tempot alla lasnud. Kui siis aega jälgides avastasin, et mul on siiski reaalne võimalus oma poolmaratoni aeg üle joosta, panin tempot juurde. Viimased 5km läks juba kiiremalt, kuid mitte veel punases ja viimased 2km siis juba ikka suht punases. Rekordist jäin maha siiski umbes minuti. Lõpetasiin ajaga 1h 40min. Kui oleks ka jooksu esimest osa veidi kiiremana hoidnud, siis oleks isiklik kohe kindlasti kerget ära tulnud. Samas seda eesmärki ju polnud ja sain mõnusat jooksu nautida. Ei uskunud, et öine jooks mulle sobida võks (olen pigem hommikune ja lõunane jooksja). 

Rakvere Ööjooksul oli osalisi kokku üle 8500 - ikka korralik mass. Mõnus fiiling :) Poolmaratoni distantsi lõpetas 1435 osalist ja mina jooksin välja kuidagi ilusad numbrid :) Kokkuvõttes olin 299. kohal, naistest 33. kohal ja oma vanuseklassis 22. kohal - aeg siis 1:40:22.

Mega ilus medal!

Rakverest Tallinnasse jõudsin öösel 1:30 ajal vms. Sõin paar võileiba ja veits kartulikrõpse ja keerasin põhku :D

Olen teolt tabatud -  krõpsukasuss süles :/ Aga soolavarud oli vaja ju täiendada :D

Magada sain umbes 4h ja uni läinud ja uued võistlused ees. Seekordne FitGames etapp toimus taas Tallinnas. Läksin sinna ka tundega, et teen lihtsalt kaasa ja kogun mõned punktid. Võita polnud enam vaja, sest eduseis peaks hetkel piisav olema, et ka kokkuvõttes võita. Jalad olid suhteliselt rasked jooksust, aga ei midagi hullu. No ja nagu mulle kohane, siis ka seekord sain võistelda korraliku hoovihma saatel. Kõhuli lombis jne jne. Samas, minu puhul kehtib kuidagi see, et mida hullemad tingimused seda suurema hasardiga peale lähen. Seekordne etapp oli pigem sprindi distants, aga vat need mulle eriti ei sobi. Ma ei taha kiirelt rapsida - pigem olen pikalt ja aeglaselt kannataja :D Siiski võtsin oma klassi võidu ära ja sain kaks kotitäit nänni :)

Siin siis FitGamesi videod. Blogi ei mahuta pikemaid lõike, seega paar linki youtubes (algus ja lõpp):

Esimene ala: sõudeergomeetril 1km sõudmine

https://www.youtube.com/watch?v=63u7imxy9BE&feature=youtu.be

Teine ala: kelgu tõmbamine keskjoonele (jalad ei või liikuda kohalt enne kui kelk seisab)

Kolmas ala: 25 kosmonauti ja kelgu tõmme väljaku lõppu

Neljas ala: pulga tõmbed kukla taha 100 kordust (näib kerge, aga tegelt kõige raskem osa)

Ja siis uuest: kelgu tõmme keskjoonele + 25 kosmonatuti + kelgu tõmme finishisse!

https://www.youtube.com/watch?v=xrRoNiOrSrw&feature=youtu.be

Tallinnast tagasi koju sõites oli roolis ikka päris keeruline olla. Ütleme nii, et jooks ja FitGames olid nohu võrreldes selle une ja väsimuse võitlusega mida tuli veel roolis teha. Aga olen elus (isegi ei ütle, et aga mis elu see on :D) ja rahul. Hommikune taastav sörk tehtud ja päris tihe nädal ees. Järgmised võistlused siis juba laupäeval - Suvejooks Tartus 21km.
Kohevarsti kirjutan ka oma raadiosaates esinemisest ja üldse hetke tegemistest ja hooaja plaanidest.
Nautigem nüüd veel seda järelejäänud suve ;)