Kauaoodatud rahvusvaheline Fitness5 võistlus Rootsis tehtud. Kokkuvõttes keskpäraselt halvapoolselt. Rahule ei jää oma tulemusega. Enda soorituse osas jään rahule vaid osaliset. Samas ei ole mõtet hakata halama, et no võistlushooaeg ja dieet on pikalt kestnud ja reis oli väsitav ja pole harjunud väljas (pmts rannas) võistlema ja blaa blaa. Pole vabandusi. Lihtsalt nõrk ja kõik! Tuleb õppida paremini planeerima oma jõusaali- ja rühmatreeninguid, toitumist ja puhkust jne. Aga eks iga uus kogemus on õppetund ja selles osas olen ma antud võistlustega rahul. Suured tänud Martinile (kes seda asja siin Eestis veab ja meid Rootsi organiseeris), Liis Kristiinile (kes meile koondise riided organiseeris ja jooksvalt pildi- ja videomaterjali kogus), EKFL-le ja kõigile minu toetajatele ja kaasaelajatele!
Kõigest lähemalt.
Reis algas neljapäeva lõunal Tartust. Sõitsime Allani ja Kristianiga Tallinnasse ja sealt Martini ja Liisiga laevale.
Kruiis Stockholmi ja sealt edasi Martini bussiga Tylösandi. Sõit oli pikk ja väsitav (üle 500km). Süüa ka eriti ei julgenud, sest polnud õrna aimugi mis numbreid kaal näidata võiks. Kaalu meil kaasas polnud. Mina ja Kristian hoidsime toitumisega asjad äärmiselt minimaalsed ja kuigi Allan oleks võinud ja pidanud tugevalt sööma, et kaalus sees püsida, siis teda vaevasid kõhuvalud ja oli samuti näljas. Ööbisime Tylösandis hostelis ja võistluseelne öö oli une mõttes jällegi suhteliselt napp (2 ööd enne võistlusi minimaalse unega ei saa eriti head tähendada). Kaalumine oli õnneks juba kell 7 hommikul, sai tühja kõhuga see asi kaelast ära. Olin ilusti kaalus sees ja oleks võinud isegi pool kilo rohkem kaaluda.
Selge oli see, et võistlen niikuinii raskema kükikangiga ja biitsepsi kangiga kui Eesti finaalis. Aga ei tahtnud ka rinnaltsurumise raskust suuremaks lasta. Pärast kaalumist kiirelt shokolaad ja banaan sisse ja soojendama. Võistlus algas kell 9. Tegu on küll jõusaalialadega põhimõtteliselt, aga antud võistlust Tylösandis peetakse alati väljas rannaäärses piirkonnas. Eelmisel õhtul oli seal päris tugev tuul ja suhteliselt külm ning ähvardas vihmaga.
Võistluspäeva hommik aga oli selgem ja helgem. Suhteliselt soe ja mitte nii tugev tuul. Vihma ei saanudki. Ja noh vahendid seati üles lavale, mille kohal oli ka katus. Vahendid olid väga head ja enne igat ala sai ilusti vahendid läbi proovida ja sooja teha.
Võistlema pandi korraga kergema kaalukategooria mees ja naine ja pärast siis vastavalt raskema kaalukategooriate esindajad. Juba kaalumisel oli selge, et nende naistega ei tule kerget lahingut. Enamuste puhul tekkis seljatagant vaadates küsimus, et kas tegu ikka on naistega. Ja noh tegu oli siiski antud ala parimate esindajatega. Rootsi paremik oli koos ja selgelt ei saanudki minul, kui ala värskel harrastajal, lootust olla. Tuleb hakata spetsialiseeruma konkreetsele alale ja muu nn tilulilu kõrvale jätta.
Aga võistluste raskused ja tulemused on protokollides kirjas. Kokkuvõttes rahule jäin oma rinnaltsurumisega ja ka biitsepsi esitusega.
Nii puhta sooritusega sellist tulemust polegi siiani saavutanud.
Lõuatõmmetes tegin tegelikult rekordi (17), millest ära loeti 14 (eks tehnikat tuleb lihvima hakata igal alal) ja triitsepsi surumine läks minu enda kohta keskpäraselt.
Samas see on ala milles ma ei jää tippudele just palju alla.
Kükk oli totaalne läbikukkumine. Seda oli ka karta arvestades viimase aja enesetunnet just jalgade osas. Selle alaga hakkan ma veel vilet saama.
Ühesõnaga oma kaalukotegoorias jäin ma viimaseks (9.koht) ja kokkuvõttes eelviimaseks. Naisi oli kokku 16. Minu katis jäi kohale tulemata 3 naist. Naistest oli üldse kohal ainult Rootsi paremik ja mina Eestist (Taani ja Norra polnudki esindatud). Eesmärk oli täis saada vähemalt 100 punkti, aga jäin 97 peale. Sellega rahul ei ole.
Tippvorm oli mul umbes 1,5 kuud tagasi ja ju seda siis oli raske lõpuni hoida. Loll vabandus muidugi. Aga eks nüüd on siis aeg puhata ja trennide kavad ja strateegiad ümber mõelda ja umbes kuu aja pärast uusi ettevalmistusi alustada.
Tagasitee Rootsist koju oli samuti pikk ja väsitav, aga nüüd hakkab energia taastuma ja saan pühenduda meelepärastele tegevustele ja kogu värki vabamalt võtta. Kaasa teha rahvaspordiüritusi jne. Lõpuks on see võistlushooaeg läbi :) Ma tean, et hiljemalt nädala pärast tahan juba uue hooga alustada, aga üritan sellest kergest läbipõlemisest välja tulla mõistlikult ja puhkama sundida ennast. Suur osa häid tulemusi jääb mul ka selle taha, et ma ei võta piisavalt taastumisaega. Nüüd on vähemalt pilt selgem, et millise tehnikaga mis ala teha ja kuidas edasi harjutada. Selles osas oli see võistlus hindamatu väärtusega! Lahtine ots on vaid see, et tegelikult tahaks ma treenida treeneri käe all. Aga Eestis on see ala veel nii uus, et tegelikult peaks iga ala jaoks eraldi treeneri võtma, et korralikult õppida. Samas ei ole see just parim lahendus. No näis, mis ma välja mõtlen ja kuidas edasi lähen. Kõik ettepanekud on teretulnud :)
Minu kati võitja sooritused (vot on naine!):
