Ei no on küll jah endal ka imelik, et pole nüüd võistelnud juba mitu nädalat ja enne eilset Novembrijoksu polnud 2 nädalat meetritki väljas jooksnud. Paar nädalat tagasi tegin 12km sörki ja ei olnud seda vurtsu sees. Ja kui tahtmist pole, siis sundimine teeks asja nutusemaks (no vahest muidugi PEAB ka karm olema enda vastu, stabiilne hellitamine just edasi ei vii). Kui ma varem olin enda jaoks paika pannud, et lähen Novembrijooksule 5km isiklikku tegema ja eelmise aasta aeg tuleb kindlasti üle joosta, siis viimase paari nädalaga panin selle mõtte maha. Pikk võistlushooaeg on olnud ja töögraafik ei luba kuidagi välja jooksma minna. Osalema läksin siiski, sest olin lubanud korraldajatele, et viin osalejatele soojenduse ja venituse läbi - seega mõistlik ka ise joosta. Aga eks see nii ongi, et vana rasva pealt võib teinekord ikka paar pauku tulla :P Või on asi selles hooajas lihtsalt, et iga võistlus tuleb mingi pauk (positiivne üldiselt). Lonkisin siis ikka uue isikliku 5 kilomeetris ka veel sel hooajal - 21:35 (eelmise aasta aeg 22:18...pole just paha aja parandus). Kui aga suvel oleks mõnel 5km distantsil osalenud, siis oleks see aeg veel päris mõnusalt parem olnud, aga oleksid ei loe! Rada ja ilm olid jooksuks vägagi head. Ja no loomulikult ülihea korraldus! Endale üllatuseks avastasin rajal (pöördekohtadel on ju hea lugeda eesoevaid naisi :D), et olen umbes 6. naine. Eesmärk oli lihtsalt seda kohta hoida ja enda isiklik ajaparandus ei olnudki prioriteediks. Kilomeeter enne lõppu umbes suutsin ennast veel isegi 5ndaks joosta. Protokollist selgus, et olen jah 5. naine ja oma vanusegrupi teine. Hakkas muidugi kripeldama, et jälle teine krt. Aga teadsin, et Kristi oli minust jupp maad eespool (kadedusega vaatasin rajal seda ees lehvivat blondi patsi) ja tema püüdmine on mul hetkel võimatu. Tore uudis oli siiski, et kõik vanusegruppide esikolmikud saavad autasustatud. Pole paha enne hooaja lõppu veel poodiumil ära käia:) Ja mega on see, et GORUN auhinnad on ikka teisest puust kui enamustel jooksuvõistlustel. Lillede asemel roheline salat ja kommide asemel leib ja mesi jne. Viispluss.
Fotod Ardo Säks kaamerasilmast
Kena videokokkuvõte võistlustest:
Enne autasustamist hakkas Marek ajama, et kuule lähme ikka Lätele 100m mäkketõusu võistlustele ka! Ma, et nagu misajsa, et ma jooksin just kopsud kokku rajal ja reied tükki jne. Tema, et no mis siis, tal ka reied tükkis ja kõht suppi täis, aga paneme ikka meeskonna kokku ja lähme teeme pulli. Ma siis vaatsin, et nohhh tegelt pole ma isegi päevast aktiivsust veel täis saanud selle 5 kilomeetriga...ja allusingi provokatsioonile ja vajutasin ennast Lähtele kohale. No ütleme nii, et kohapeal vaatasime ringi ja kui kõik need sprinterid sel sooja tegid, siis saime aru, et fine...me oleme lihtsalt mehed metsast ja peaks vist ikka oma liistude juurde jääma ja maratone jooksma :D A no kui kohal olla juba, siis teeb ikka ära. Üritus oli jällegi mõnus! Kõigepealt eeljooksud 100m mäkke üles (mis mäkke?? mööda seina üles pmts) - ükshaaval. Parimate aegade põhjal pandi kokku poolfinaalid. Sprinteritel muidugi naelikud jalas ja värki...me siis oma maratonipapudega :D Samas suurt vahet polnud, pinnas oli suht liivane. Kohapeal sebisime ühe üksiku tüdruku veel oma segavõstkonda (2 meest 2 naist) ja tuld! Individuaalselt saime kõik ka edasi poolfinaalidesse. Pandi kokku kaks kuuest gruppi meeste ja naiste paremate aegade arvestuses. Ma sain muidugi ilusti liidrite puni kohe eksole ja stardijoonel oli selge, kes viimasena mäkke jõuab nendest kuuest naisest. Noh väga palju ei jäänudki maha õnneks (ei olnud päris nii, et Kertu on tipus ja mina poole mäe peal alles :D). Finaali läksid siis 6 paremat naist kahe jooksu peale. Oli kohe kergem tunne, et ei pea veel ühte korda sinna mäkke rähklema enam. Andsin juba numbri ära ja sättisin võistlust vaatama. Loeti ette finalistid ja ka minu nimi nende seas! Sain pmts südari, et mismõttes....ei taha enam ja ei ole võimalik ka, sest ma kindlasti polnud nii hea ajaga. Oligi väike segadus tekkinud ja ma siiski ei pidanud enam oma aeglast keret nende kiirendajatega joonele tõmbama. Igatahes õnnitlused võitjatele. Tore oli näha päris mitmeid tuttavaid nägusid võistlemas. Kertu ja Sander tegid kauni perekondliku etteaste :) Selle aasta FitGame prints Mihkel oli ka kohal mäkke rähklemas ja veel palju toredaid tegelasi. No meie "mehed metsast" võistkond pidi siiski tõdema tõsiasja, et tuleb mäkketõuse ja kiirenduslõike jooskma hakata või siis pigem poolikuid ja täispikki maratone edasi lonkida ;)
Vot takoine laupäev oli siis. Nüüd ühepäevane leboland ja bäkk in da bisniss - hetkel on tööga nii, et kell 7 kodust välja ja heal juhul 19 koju tagasi. Samas, meeldib ;)
No comments:
Post a Comment