Väike meenutust nädalavahetusest. See nädal on nii kibekiire jälle olnud, et ei saa mitte aega atra seada ja tegemisi laiale üldsusele jagada.
No igatahes sellest, et ma reedese õhtu/öö ja pool laupäevast päeva Kaitseliiduga metsavahel ennast pikali ja püsti loopisin, oli selgelt vähe. Tahtmine järgmisel päeval ennast veel väga palju kordi kõhuli maha visata oli alles. Tegime ikka pühapäeval ära ammu plaanis olnud kosmonautika-päeva.
Nimelt hakkasid Kaarel ja Laura trennis ajama ideed, et tuleks ette võtta 400m (staadioni ring) kosmonaute. Ja, et mitte eos huvilisi kaotada, siis ürituse nimeks panna Kaneelisaia Pühapäev. Mhm, lõpetajaid ootas tõepoolest finishis kaneelisai, isegi mitu. Laura ärkas pühapeva hommikul enne kukke ma eeldan ja tegi käed kaneeliseks. Küpsetas korvitäie pattu.
Hirm oli, et me kolmekesi seda rühmamist ette võtame, sest kui palju saab olla veel nii poolemeelseid? Siiski siiki. Asjahuvilisi oli stardis 9! Ja kõik ka lõpetasid! Stiilinäiteid oli erinevaid.
Ajalist eesmärki ei olnud ja võidu peale panemist ei plaanitud. Pigem asi ära teha ja ellu jääda. Kõrgeimaks sihiks ehk 30 minutit või siis pigem 30-40 minuti sisse parimal juhul. No läks nii, et Kerli oli minust ühe hüppega ees esimene lõpetaja ja meie lõpuajaks tuli 20 minutit. Järgmised olid umbes 100m tagapool ja Kaarel oma suuurte jalgadega 200 meetri peal sel hetkel. Kõik mahtusid 41 minuti sisse. Üli kõva sooritus! Missioon täidetud ja asi purgis.
Järgmine ettevõtmine siis 1 km väljaasteid (või noh Tartust Võrru võib ka minna) ja suvel 1 miil kosmonaute (mis see 4 stata ringi siis ära ei ole).
Start ja kõik maoli maha!
Kaarel...tähendab..mida vaatab??
100 meetrit läbitud...veel on lõbus
poolepeal...enam ei ole niii lõbus, kurb ka mitte
kükita kükita, mis siis muuud kui kükita
motivatsioonilaks
lahinguväljale ei jäeta kedagi maha
Suud saiia täis ja elu läheb edasi
Paneme leekima:
Aitab kah:
Jõhker!
ReplyDelete