Pühapäev - aeg nädal kokku võtta jällegi eksole. Need nädalad hakkavad ikka järjest rajumalt kiirelt minema. Olin päris põnevil selle maratonist taastumise osas, et kas läheb päevi või nädalaid või on kehas veel kuid tunda seda pingutust? Noohh, pühapäeval olin nagu hani (eriti treppidel), esmaspäeval olin part - aga tunda andsid vaid reied ja veidi alaselg. Muus osas täiesti okey. Õnneks või kahjuks loorberitele vedelema jääda ei saa ja juba esmaspäeval oli 2 personaali, SKT ja spinning. SKT läks küll aiataha, sest (tõenäoliselt õhu kuivusest) kurgus hakkas hullu moodi kakkuma ja ajas köhima ja pisarad valla ja rääkida ei saa ja no siis veel jalust ka lombakas jne. Nagu sajandi töllaks seal rahva ees. Ma tõesti tänan kõiki tublisid tunnis osalejaid, kes vaatamata minu saamatusele seal oma trenni vast tehtud said! Pärast seda kohe spinningu tund otsa - see läks juba mängeldes. Ratta peal jalad enam tunda ei andnud ja sain sajaga kütta. Kahtlaselt okey oli olla ka teisipäeva hommikul. Samas teadsin, et mingi hetk see langus tuleb. Pärast hommikust trenni oli täitsa normaljok. Õhtul oli combati uue kava esitlus ja seda olin ma kõige rohkem kartnud. Ei ole just leebe kava just reite osas. Enne tundi hakkas ka vaimu väsimine tulema. Siiski läks kõik suisa suurepäraselt ja isegi sellele järgnev SKT tund oli nii tehtav, et tundus nagu poleks mingit maratoni olnudki. Samas oli hirm, et see väsimuse värk võib ikka veel nurgataga mind oodata. Mhm, kolmapäeval pärast kommikust 2 trenni ja personaali hakkas äravajumine tekkima, aga ei midagi jalustrabavat. Õhtused 2 personaali andsid küll märku, et reielihastel on asjast oma arvamus (paari harjutuse ettenäitamine kujunes keerulisemaks kui muidu), aga siiski elus. Neljapäeva hommikused 2 trenni kujunesid suisa selliselt, et otsustasin ära ja regasin ennast Viljandi järvejooksule. Õhtused 2 personaali ja fitnessi tüdrukute poseerimine suutsid kuidagi väsitavaks kujuneda ja juba hakkasin kahtlema otsuse õigsuses. Reedese päeva üritasin madalaprofiililise hoida ja pärast hommikusi trenne lasin ennast kergelt lebosse. Koristamised ja kino ja chill. Laupäeva olin suisa nii lebos, et sain süümekad kätte. Tegin küll ka tööd, aga olin endale lubanud kooli asju õppida, milleni ma siiski ei jõudnud. Ostsin hoopis raamatu ja töötasin selle läbi. Kell kärkis küll korduvalt, et kargu alla ajaksin, aga eirasin.
Raamatutest ja rasvade söömisest jne ma siiski räägin veel kunagi tulevikus. Hetkel hakkab tunduma, et olen natuke palju asju endale peale võtnud jällegi ja lugemised ja õppimised hakkavad kannatama. Ka see, et lubasin nädalavahetustel mitte tööd teha...nohhh, juba chiidin. Sõpradega trehvamine ja suhtlemine on jälle nii nagu ta on :/ Samal ajal tahaks ju rohkem süveneda ka fitnessi tüdrukute juhendamisse, fitgamesi ja fitness5 aladega tegeleda, joosta jne...aga noh see on mul kõik oma lõbu ja tuleb vabast ajast...mida hakkab väheks kiskuma jälle. Õnneks on ilmad kahtlased ja metsa alla niiiii hullult ei kisu hetkel :D (kuid siiski).
Nüüd tänasest jooksust veidi. Otsustasin sellel osaleda, et aimu saada kuidas ma maratonist taastunud olen. Ma peaks hakkama jälle lõike jooksma, et kiirust arendada, aga nädala sees ei õnnestu see mitte kuidagi (sel nädalal 17 trenni koos personaalidega ja muud asjad), siis nädalavahetustel on keeruline sundida kiirendama vabatahtlikult. Võistlustel on see nn kohustuslik. Üritasin siis sellest võistlusest "lõigujooksu" teha. Ilma suhtes võiks ju viriseda, et külm ja värki. Aga nagu ma öelnud olen, siis ilma me muuta ei saa, küll aga enda suhtumist. Oligi mõnus. Ei sadanud ju ja ei olnud palav :) Murelikuks tegi veidi stardieelne pulss.Tunduvalt kõrgem kui tavaliselt. Nädala sees oli pulss jälle liigagi madal. Otsustasin, et jätan vöö peale ja eks siis pärast näha ole, mis süda sellest jooksust arvas. Juba esimestel kilomeetritel oli selge, et kiirust ei ole. Või noh mitte nii nagu tahaks. Samas arvestades, et maratonist on möödas 7 päeva, siis on kõik vägagi hästi. Viljandi linnajooksu rada ei ole kindlasti ka rekordirada. Tõusud mulle küll sobivad, aga kas just sellised nagu see tõus seal 10ndal kilomeetril? :D Noot! Siiski suutsin terve jooksu vältel mõelda, et see on ju vaid 10,4km ja saab kohe läbi - võrreldes maratoniga nagu kerge soojendusjooks ju. Ehh nohh, nagu olen öelnud, siis 10km jooksud on ikka ühed raskemad. Alguses kohe tuld ja lõpuni välja. Neljas kilomeeter tundus lõputu. Juba kartsin, et keha vist ikka ei taha hetkel joosta ja mitte kiiresti. Et olen ikka liiga aeglaseks vajunud - no eiii tule seda 4km tähist. Juba olin nõus ära loobuma ja jala sirgeks laskma, et ah vahet pole, teeme siis aeglase jooksu. Aga sealt ta paistis....5km tähis!!! Olin neljanda lihtsalt maha maganud ja ei tundnud kella märguannet kah. Normaljok. Pool läbi ja no edasi on ju....pool veel - ehk siis klaas on ikka pool täis ;) Proovilepanek oli 6nda kilomeetri tõus. See oli veel selline mis mulle sobib. Suhteliselt järsk, aga mitte liiga pikk. Eks ta veidi kinni tõmbas, aga taastusin kiirelt. Kõige tüütumad olid ehk 8-9km. Laugemad litsumised. Terve rada muidu oli ikka paljude pöörete ja tõusude ja laskumistega. Siis see 9nda kilomeetri järveäärne sirge tundus ikka tüütu. Aga oiii ma ootasin seda lõputõusu. Ma teadsin, et ees on karm mägi, aga täpsemalt polnud aimu. Tõus algas koos 10nda kilomeetriga ja no ikka ronimine. Ainus mõte oli, et kurrrat tõusud ju sobivad mulle ja no nüüd eiiii hakka kõndima!! Ei hakanudki, kuigi ega need sammud kõndimisest oluliselt kiiremad vist polnud kah. Tõusu lõpus olin ikka kinni omadega. Aga missa ikka virised ja ähid kui finish on ..nohhh...pmts nurgataga. Koivad tööle ja lõpuni. Kui olin vaadanud varasemaid paremate lõpuaegu, siis sain aru, et tegu on raske rajaga ja hea kui ma alla 50min ära teen. Ametlikuks ajaks tuli 47:54 (raja pikkus 10,4km)! Ja oma vanusegrupi 2.koht. Olin endas tsipa pettunud, aga vanusegrupi võitja oli umbes minutiga ees ja ega ma oluliselt kiiremini ei oleks suutnud ennast liigutada täna. Kokkuvõttes 122 ja naistest 14.koht. Pole üldse paha. Eriti arvestades, et sellel jooksul olid kohal ikka tegijad. Meeste esikolmik: Tiidrek(31:56), Mukunga (32:06), Kits(33:50) ja naistest: Luik (38:20), Kukk (39:15), Pilli (40:53). Seega võib väita, et taastumine on täitsa okey olnud ja samas pingutamata ka ei jätnud - keskmine pulss 174 (minu kohta väga kõrge!) ja max 180 (tegin tõusu ikka oma maksimumi piiril). 10km aeg oli 45:46 - ehk siis eelmise hooaja isiklik umbes (Jõgeva jõulujooks detsembris) ja arvestades rajaprofiilide erinevust, siis võib öelda, et olen arenenud küll :) Keskmine tempo täna 4:37min/km...ei midagi erilist, aga jällegi arvestades rada ja lühikest taastumisaega maratonist, siis fine :) Tuleb rahul olla :) !
Lugemise, kirjutamise ja näegemiseni ;) Muide, küsimused on ikka teretulnud (siin või FB kommentaarides);) - noh, et kuidas saab nii, et oleks vähem tööd ja rohkem raha ja kust tuleb tolm ja kas kookosrasva tasub süüa, aga valgusheiki jne?! :D Kõigele vastan :D
No comments:
Post a Comment