Miks ma Kaitseliitu astusin? Seda küsimust esitatakse ikka agaralt. Miks küsimus on aga teatavasti kõige tüütum küsimus. No miks mitte? Viivika kutsus mind sinna esiteks malevkonda esindama spordivõistlustel. Ja teiseks ju mul siis ikka piisav huvi oli. Hetkel näen, et see alateadlik huvi oli isegi päris suur. Olen Kaitseliidu Tartu Maleva I Malevkonna liige olnud nüüd natuke üle aasta ja selle ajaga korraliku hunniku kogemusi selga korjanud.
Ja ei ole vaja arvata, et peab paras sõjard olema, et naisena astuda sellisesse organisatsiooni. Üldsegi mitte. Kaitseliitlane mitte ei taha sõdida, vaid tahab, et sõda ei oleks ega tuleks. Kui aga peaks tulema, siis omab mingeidki teadmisi ja oskusi olukorras käituda. Mitte suurt vajadust sõdida vaid vajadust kaitsta! Kogemused ja oskused tulevad ajaga. Kui ka hetkel ei ole suurt oskust olukordi hästi lahendada, siis on seda ikkagi rohkem kui mitte midagi tehes ega õppides.
Kui küsite, et no kas tunned nüüd kõiki relvi ja sõjamasinaid ja tead unepealt Eesti ajaloo sündmusi kuupäevaliselt. Siis ma küsin, et kas oskad teha peedist pesumasinale trumli? Mina olen asja sees olnud aasta ja igal õppusel saan mõnusalt kogemusi ja oskusi juurde lahingtegevuse osas ning julgen väita, et iga järgmisega veelgi rohkem. Aga kas sina kolme aasta pärast saad selle trumliga valmis kui nüüd peedi maha paned ja kuivatite tehnoloogiat õppima hakkad? On vaja tahet ja huvi ja õiget sisetunnet. Kogemus on see, mis tegelikult õpetab.
Ja kogemusi ma saan.
Eriliselt suure au osaliseks sain eelmisel nädalavahetusel. Kui toimus kahe tundmatu Vabadussõjas langenud sõduri ümbermatmiste tseremoonia Krabil. See on esimene kord kui taasiseseisvunud Eestis maetakse ümber vabadussõjas hukkunuid. Mina olin üks saluudimeeskonna liikmetest. Kokku 5 laskurit ja aupaugud lastakse üheaegselt ning see peaks kõlama kui ühest relvast lastuna. Kuidas see kõlas, saab kuulata väikselt videolõigult. Auväärt ülesanne ja unustamatu kogemus!
Samal üritusel sain ka teise ülesande, mis oli minu kogemustepagasis samuti esmakordne. Nimelt kanda memoriaali jalamile presidendi poolt saadetud pärg. See ülesanne ehk ei tulnud meil päris perfektselt välja aga nii minu kui Samoldini jaoks oli see esimest korda sellist asja teha ja pidime pärjakandjatest esimesed olema, siis... Jällegi hindamatu kogemus.
Sellel nädalavahetusel aga sain olla abiks Maakaitsepäeva korraldamisel. Turvatiimis tegev olemine oli jällegi esmakordne kogemus. Saime hakkama küll :) Kui muidu eeldaks Jaanilaupäeval hommikul pikalt magamist ja siis vaba päeva ja õhtul pidu ja lõket ja vorsti. Siis mina olen tõesti hea meelega pigem tegevuses vabatahtlikuna ja aitan korraldada midagi, mis inimestele korda läheb. Kaitseliit on ju koht kus liikmed on vabatahtlikud ja kogu tegevus toimub sisemisest tahtest. Austagem seda!
...ka uus sõber ;)
Ja üli suureks boonuseks on uued sõbrad ja tuttavad, kelle olen Kaitseliidust leidnud. Viispluss seltskond!
Eelolevad nädalavahetused abikäsi mõnel õppusel. Ja ehk ka ühed võistlused (oleneb harjutamise võimalustest).
Viskab mõned granaadid :)
No comments:
Post a Comment