Kuna sel nädalavahetusel jooksuvõistlusi pole, siis otsustasin täna pikema otsa ära joosta ja aimu saada, et kas mu keha oleks maratoniks valmis. Selgeks sai, et ei ole. Viljar soovitas paar korda 28km joosta, et sellest võiks maratoni jaoks küll olla. Võtsin siis plaani 25-30km täna teha. Hommikul oli tunne kahtlane. Seest nagu keeras veits või ma ei teagi. Ootasin päris paar tundi, enne kui otsustasin ikka minna. Üks variant oli Joosepiga maastikku jooksma minna ja rahulikult 70min kulgeda. See oli ka ahvatlev plaan, aga otsustasin oma otsa linnavahel siiski ära teha. Kuivõrd tunne oli kahtlane, siis jätsin endale võimaluse 5km pealt tagasi pöörata. Tõenäoliselt on need kaks poolmaratoni veel sees. Igatahes võtsin ühe geeli kaasa igaks juhuks. Ma pole ühelgi jooksul veel geeli tarbinud ja lihtsalt pidin selle mingi hetk ära tegema. Peab hakkama testima ja kasutama toetavaid vahendeid kah. Kaua ma jooksen ilma vee ja lisaenergiata pikki otsi?! Lihtsalt hirm on, et ei sobi ja hakkab vastu ja keerab tuksi midagi jne jne. Noh siiani pole ka vaja olnud. Poolmaratonil on piisanud magneesiumiampullist. Igatahes kulgesid esimesed 10km nii kergelt, et tunde järgi oli mõttes 30 vabalt ära teha. Aga siis mingi 12km peal tuli täitsa laksust jalgadesse väsimus sisse. Müstiline. Võhma ja tunde järgi oleks võinud pikalt kulgeda. Aga jalad polnud nõus. Umbes 15km peal võtsin siis geeli sisse ja jäin ootama, et mis saab. Ei saanudki midagi. Vast 4km hiljem sain aru, et vist oli kasu. Jalad muidugi väsisid ja olid krambieelses seisus, aga muidu olemine hea. Ja tundus, et mida aeglasemalt jooksen, seda raskem on. Panin lihtsalt tempot juurde ja oli täitsa tehtav. Tagasiteel oli otseloomulikult tuul vastu ja täna ei olnud see just kõige leebem. Viimased 5km kulgesid ikka läbi piinade. Siiani on mu pikim jooksuots olnud 25km. Juba 21km peal ütles keha, et OK I´m done! Eks ta ongi harjunud maks nii pikki otsi jooksma ja edasi enam nõus pole. A kes küsib. Kõndima ju ka ei hakka. Viimasel 2 km-l ei jäänud muud üle kui samm lühemaks ja tihedamaks teha. Üllatusega selgus, et tempo ei langenud. Ma olen ju see pika sammuga ja kõrgustesse jooksja. Lihtsalt ei suuda veel harjuda lühema ja madalama ja kiirema sammuga. Aga täna pidi meeldima. 28,5km peal loobusin ära. Tuli otsus, et viimased 300m kõnnin ja lõdvestan. A no nagu Joosep ütleb, siis tuleb ära loobuda kohe kui raske hakkab :D
Koju jõudes algas kiire taastus-protseduuride möll. Eriti toitaineterikas smuuti, jääkülm dush ja külmageel jalgadele (päääris külm oli olla kuni see geel mõjus :D). Istuma ei saanud jääda, hiljem poleks enam koibi alla võtnud. Paarutasin siis maale ja tegin õunapuude all mingi tuhat kükki ja korjasin kärutäie ubinaid.
Tegin kätelseisu ja muid jalgade lõdvestus- ja venitusharjutusi. No näis mis seis homme on. Kõigest FitGamesi finaal ju :D
Eile kulgesin looduses - rabas taaskord. No ma kohe ei saa nohhh - võtaks uue puhkuse ja aind metsas kondakski hetkel!
No comments:
Post a Comment