Läbitud. Ja mitte lihtsalt rahuldavalt, vaid minu jaoks üli hästi. Ületasin ja üllatasin ennast. Jooksin oma rekordaja 46:56. Kokkuvõttes olin 10km jooksul 75. kohal ja naiste arvestuses umbes 7. kohal. Eelmise nädala sisse ei jäänud ühtegi trennivaba päeva, pigem oli neid isegi rohkem (paar asendust). Ning laupäeval tähistasime Myfitnessi kesklinna klubi sünnipäeva. Selgelt läks õhtu pikemaks ja uni jäi suhteliselt lühikeseks. Tunne oli siiski hea ja ju nendes sissesöödud ja joodud süsikates see purakas peituski ;) Suur roll oli kindlasti ka mulle väljapandud motivatsioonipaketil ning abistajatel. Siis veel kallistused Coizile, kes meid Lepsiga sõidutas ja muidu toetas. Ning suured tänud Estale, kellel järelpüsimine rajal oli minu jaoks eesmärk omaette. Tema jaoks oli see muidugi kerge pühapäevane jalutuskäik pargis, aga minu jaoks korralik pingutus :) Väga armas oli see lõpu vedamine. Aitähh veelkord, see innustas kõvasti!
Ka õlg ei vedanud alt ja andis tunda natukene alles viimasel paaril kilomeetril, siiski mitte häirivalt. Oli hea otsus viimane õlatrenn vahele jätta.
Väike karuteene mulle rajal tehti kui külma veega üle valati. Teises joogipunktis otsustasin mitte juua ja aega kaotama hakata ning otse läbi joosta. Kui üks veejagajatest otsustas pool pange külma vett mulle peale valada (üle terve vasaku külje). Alguses mõtlesin, et ohh jess väga hea värskendus ja polnudki juua vaja. Aga mõned kümned meetrid hiljem sain aru, et see külm vesi mu vasakule reielihasele midagi head ei teinud. Hakkas märjakssaanud kohast kergelt krambitama. See oli 3,5km enne lõppu ja ei meeldinud see mõte üldse, et kui korralikult krampi lööb, siis sinna see hea jooksuaeg ka läheb. Pidas siiski lõpuni viisakalt vastu :)
Tegu polnud küll mingi raske maratoniga, aga minu jaoks siiski mõnusalt suure pingutusega ja selle hooaja esimese jooksuga. Sai kena aeg ette pandud ja eks näis kuidas seda üle või alla jooksma hakkan suvel toimuvatel üritustel.
No comments:
Post a Comment