Sunday 27 January 2019

Hooaega alga!

Vaatab viimast postitust ja saab ise ka aru, et see oli üpris ammu. Selgelt on tihe töö- ja trennide graafik meeldima hakanud. Päriselt! Ma naudingi hommikust ärkamist (endiselt 5:45) ja trennidesse minemist. Enamasti veedan tööl (spordiklubides) aega 12h jutti ja rohkemgi ja see saab olla absoluutselt nauditav. Väsitav küll, aga meeldib. Ju on asi mu suurepärastes klientides. Personaalide vahele on suhteliselt keeruline suruda oma treeninguid, aga olen üritanud igasse päeva pressida vähemalt 5km jooksu (lindil küll, aga asi seegi). Nii alates detsembrist. Jõutreeningud ja ÜKE tuleb rühmatreeninguid kaasa tehes või personaalidele konkurentsi pakkudes:) Päevas 6-8 trenni (tööna: rühm ja personaal) ei luba küll eriti võistlusteks valmistumist (jooks tahab jooksu) ja keskendumist, aga aega on selle asjaga ja laon vaikselt põhja alla.
Testisin eelmisel laupäeval oma hetke vormi ära ja parim see just pole, samas nutma ka ei aja. Keskpärane. Osalesin Eskola jooksul, mis esialgselt pidi olema 21,1km, aga antud distantsi ei lubatud teha (maanteel jooks liiga halbade ilmastikuoludega). Rada lühendati 13km peale. Jumal tänatud! Sest seda rada ei oleks tahtnud mitte keegi pikemalt joosta. Põlvekõrguses lumes ühes kitsas autorehvi laiuses rööpas jooksmine pani ikka mõnusalt proovile. Nii tasakaalu, võhma kui kannatuse. Samas, tasus ära. Sain päris ilusa eduga võidu. Teise koha naise ees umbes 5min. Ajaks 1h 3min (rada 13,4km). Nendes tingimustes täitsa okey. Ilus karikas ja mõnus nännikott. Narva sõit oli asja ette läinud. Korraldus jooksul väga hea. Raja üle tegelikult ei virise, sest see jäeti meelega lahti lükkamata, et oleks keerulisem. Samal ajal toimunud Utria dessandi osalistel oli ju kordades raskem (3 päeva metsas rassida 80km vastutegevusega). Küll aga oleks võinud olla ehk rohkem eraldi vanuseklasside arvestust jooksul. Samas, esimest korda...küll jõuab (nii rada kui vanuseklassid paika panna) :)
Hoiab kinni, ära ei anna!

Paneb kohe stardis leekima...siis saab kiiremini tehtud!

A mida rada...

Paarsada meetrit olid näpud püsti...kui ise püsti püsida sai ja sellele modelli-jooksu vahele oma tavapärast pardi-jooksu teha sai

Finisheerib nii, et medaleid lendab

Team Esimene Malevkond

Ilus oli olla kui kole oli möödas

Järgnes väääga tihe töönädal. 27 trenni ja omad jooksud lisaks. Koju jõudsin ainult magama. Neljapäeval mähkisin poole ööni kaitseliidu kotti kokku. Reedel pärast viimast trenni jõudsin vaid riided vahetada, koti autosse visata, 5 minutit auto piduriõliga tegeleda ja otse metsa. Seekord sain siis kulamehe/naise ameti ära proovida. Õnneks määrati tugev ja tore abi mulle ja säästsin oma trapetsit. Tema trapets aga sai küll vatti. Noh, saime hakkama :P Minu õlg osutus päris heaks kula tugipinnaks samas. Sai külmetatud, sai ringi rapsitud ja peamine, et sai jällegi midagi uut õpitud! 

Dream kulateam "Kuldsed lindid"

Paneme habeme kõrvataha ja kasutame tagantjäreletarkust! Märklaud pilbasteks. Norm laskeõlg!


Relva muidugi tuli siis hilisõhtuni nühkida veel ja koju sain elie õhtul 23 paiku. Koti lahtipakkimine ja tänasteks võistlusteks ettevalmistamine ja opadiii saingi öösel 1 ajal surnult voodisse kukkuda. Mõned korrad ärkamist (tavaline viimasel ajal - öösel 2-3 vahel raamatut lugeda, sest und pole). Kerge Ibukas sisse (kaelast torkis pähe mõnus valu) ja paar tundi enam vähem und. Hommikul rooli ja Valga poole tuld.
Paju lahingu jooks siis seekord 7,7km. Rada hoopis teine kui eelmisel aastal (siis oli pikk sirge maantee). Seekord osaliselt läbi metsa jooks ja rohkem maastikku. Mulle sobib. Raja algusosa oli sarnane Eskola jooksu omale. Autojäljes jooksmine. Aga siiski laiem jälg ja veidi kergem tempot hoida. Samas keha oli täna ikka väsinud. Nii jalad, trapets kui ka vaim polnud just võistlusvormis. Keskmine tempo tuli siiski hea arvestades alguses lumist rada ja koperdamisi ning edasi libe rada ja lõpus tõus. Tossude osas tegin viimasel minutil otsuse. Panin seekord ikkagi naelad alla (eelmine nädal võistlesin suvetossuga) ja see oli eriti tänuväärne otsus raja viimase 3km osas. Jää jaoks mõeldud tossule ideaalne rada. Suvetossu jaoks täiega libe.
Ka täna liikusin juba raja algusosas teistel naistel eest ära. Samas teise koha tüdruk tundus päris kiire ja taha vaadata ma ei julgenud, pigem pressisin täiega ja hoidsin tempot (nii palju kui vaim ja võhm üldse lubasid). Võit tuli umbes kahe ja poole minutiga teise naise ees. Keskmine tempo 4:45. Rada oli umbes 7,5km ja ajaks 35:50.
Sel aastal oli ka autasustamise osas teised arvestused tehtud. Enam ei olnud eraldi kaitseväe arvestust (kuigi palju oli nii kaitseväe kui kaitseliidu esindajaid). Esindasin muidu Tartu Kaitseliitu (ka Eskola jooksul). Ei autasustatud ka eraldi üldvõitjaid. Vaid ainult vanuseklasse. Põhivanuseklass oli naistel 18-34 ja seal anti välja kolmele parimale karikas. Teised vanuseklassid said vaid esikoha karika. Seega mina sain N35 klassi esikoha karika ja üldvõit selles osas ei lugenudki (millest oli mul täitsa kahju, sest pingutus oli suur ja esikoha aeg täitsa hea) . Meestel analoogne arvestus. 


Viimasel ajal tundub natuke nagu peaksin süüd tundma, et nii vana olen, aga samas jälle kiirem kui noored. Ma ei ole jooksja. Tegelen sellega hobi korras ja pean päris palju pingutama, et jooksuvormi hoida (õigemini taas saavutada). 
Töö on füüsiline ja väsitav. Sellega kaasneb ka suur isu. Samas pean ikka kõiki kaloreid lugema, et mitte üle süüa, sest siis ei lippa see jalg enam kuhugi. Kõik peab tasakaalus olema (uni, toit, trennid). Liiga tihti kuulen, et no mis sul viga - teed ju nii palju trenni ja võid ju kõike süüa ja loomulikult ongi hea vorm siis ja jooksedki hästi. Kullakesed. Lihtsat ei ole siin mitte midagi. See on räige distsipliin. Vägagi suured magusaisud jne jne. Need tuleb alla neelata ja tava toit tasakaalus hoida ja paraku arvutada ja möllata. Jah, allaandmisi on ka ja ehk liigagi palju. Uni ei ole ka kindlasti nii piisav kui peaks. Aga no ei vingu! Midagi tahad, siis tegutseb!
Ja klientide ees vabandan ka, aga ma tõesti ei suuda nädalavahetustel tööd peale võtta. Ja üritan väga aegu klapitada, et kõigile sobiks. Kui ikka nädal kaks ette planeerida ja broneerida, siis saab klappima ikka. Ja väga suured tänud teile, kes te sobidate aegu paindlikult ja ilusti kohal käite! Nii see vorm ju tulebki ;)
Võtab nüüd otsad kokku ja läheb puhkama! Ja päris ausalt ootan juba uue töönädala algust ja homset hommikut. 
Hoiame ikka eesmärgid selged ja ei loobu ära kohe kui raske hakkab, onju?!


Maskiga või maskita? Vingumisega viiruse vastu

 Nüüd mul on aega kirjutada, sest istun kodus. Ja elukaaslane istub ka kodus. Ehk lapsega tegelemine on jaotatud. Jah, isolatsioonis. Jah, e...