Hooaega lõpeta!

Kui viimase postituse pealkiri oli "Hooaega alga!", siis nüüd oleks sobilik öelda, et "Hooaega lõpeta!"

Ropp töö mis on ära tehtud :)

Viimase postituse järgi võiks arvata, et Paju jooksuga mu selle  hooaja püha üritus lõppeski?! Ooo ei, see polnud isegi soojendus mitte. Ei hakka siin nüüd igat võistlust ja üritust pikalt lahti seletama, sest enne saaks päev otsa ja mind tõstetakse DaVincist välja.  Loetlen lihtsalt põhipingutused ja tulemused üles. Eks ikka enda jaoks, et mäletaks mida lastelastele rääkida.

Juba poole aasta pealt võib kokku võtta, et võistluste mõttes on hooaeg eduline olnud! Ka töö mõttes olen ikka konkreetselt hullu pannud, aga  no kes teeb...see paneb üle.

Pärast Paju jooksu keskendusin tugevalt tööle ja retkede ettevalmistusele. Minule ei pea miski kergelt tulema (nagu teistele peaks?).  Kuivõrd pikkadeks jooksudeks aega polnud, siis tuli hommikuti 6:45 jooksulindile hüpata 4-7kg kott seljas ja tuld anda.  Ja nii terve veebruari kuu. Selles kuus tegin muide ka töö mõttes rekord tulemused.

Kott selga ja punuma!

24.veebruaril osalesin Vabariigi aastapäeva raames Kaitseliidu kosseisus marsil. Üllatusena sain suure au osaliseks aktusel üleantavate ergutuste ja auhindade jagamisel. Nimelt osutusin linnapea poolt saadava auhinna vääriliseks. Udupeen käekell. Ju siis olin eelneva aasta jooksul Kaitseliidu tegevustes pädevalt osalenud. Uhke värk.

Eesti eest!

Urmasele käppa kah!

Tänukirjad ja jutud

Trofee-kell

2. märtsil tegin soojendus-retkena kaasa Kuperjanovi retke. 24 km nagu lehm libedal jääl (panin ka põlve korralikult maha). Aga rühkisin finishisse esimese naisena ja teise vormikandjana. Eespool oli  5 meest (neist 4 tossudes ja 1 siis vormis).

Rada on ju ees

Siis kui jääl joosta ei mõista

Sai pisut müratud

9.-10.märts võssis õppustel. No kulus ära. Mõned toad said puhtaks tehtud ;)

Puhkab jalga

29.märts kauaoodatud ja kardetud Scoutsrännak.  Pikalt ei peatu antud teemal. Aga selgelt kerge see polnud. Osalesin ikka vorm I kandjana. Ehk siis laigulses ja saabastes, seljas 10kg kott pluss relv. Keerulisemaks tegi ürituse asjaolu, et see kord ei võinud relv kotis olla, vaid käes või õlal. Siiski töötas taktika, et alguses 1 km kõndi +1 km jooksu ja lõpus rohkem jooksu. Eesmärgiks oli kindlalt tulla esimese 3 naise hulka ja üle teha eelmise aasta aeg, mis oli 4h ja 9min. Rada oli aga uus (esimest aastat Tapal) ja päris nauditav (noh kui palju seda just nautida annab) ning endiselt 31 km. Ületasin ennast ja läbisin raja täpselt 4 tunniga. Tulin naistest teisele kohale. Selgelt on alati keegi minust tugevam. Samas saan öelda, et see vist on üks minu lemmik võistlustest. Raske raibe, aga raske ju meeldibki ;)

Stardis on veel lõbus lahke nägu peas

Kui tuhat mees on seljataga, siis ei ole ka just kurvastada põhjust

Seljatagune on kindlustatud

Mööda ära! 

Ära loobub siis kui võistlus läbi on!

Karika käes hoidmine annab alati tunde, et see pingutus oli seda väärt

Tahad paremat aega...tuleb kiiremini liigutada!

Kui päev on õhtus ja saapad väsinud (voodi oli auhinnaks)

4. aprill Kaneelisaia üritus vol 2. Paarilisega võistlus. Üks paarilistest istub seina ääres nii kaua kuni teine jookseb 600m ringi ja annab teate üle. Ehk siis vahetus. Ja nii 2 roundi. Istuda on ju lihtne see mõni minut, aga 600 meetriga jooksen mina ikka kopsu täiesti kokku.

5.-7.aprill võssis õppustel. Vägagi vajalik üritus ja motiveeriv õppus USA instruktoritega.

Kiiver on sinu sõber! Pane rihm ka kinni!

12.aprill. Jällegi rahvusvaheline Kosmonautika päev. Kuivõrd eelmisel aastal osutus Staadioni Kosmonautika päris eduliseks ürituseks, siis tuli seda korrata ka nüüd. Ise korraldan, ise osalen, ise võidan. Tundub lihtne. Noh ürituste korraldamine pole kunagi lihtne. Nõuab nii aega kui finantsi, aga mõlemat mul ju jagub :D Igatahes oli ka sel korral osalejaid päris ohtralt ja seda nii 100m x4 tiimides, kui ka 400mx4 tiimides. Kahjuks olin sel aastal mina ainus 1600 m läbija, aga ega neid poolemeelseid siia maailma polegi rohkem vaja.

Ämblik meestel/naistel(?) võiks ju tuhhi olla?

Tiimi võit..jap!

1,6 km kõhuli maha viskamist, a no miks mitte?!

20. aprill Tõnissoni retk (Kindrali jooks). Kui ma olin arvanud, et Scouts on üks raskemaid rännakuid/võistlusi, siis nüüd sain ikka ümber mõelda. Retside tõusudega metsarada ja libe. Distants 21 km, mille läbisin otsast lõpuni joostes. Seljas 10kg kott ja jalas ikka saapad.  Raja alguses tabas mind umbes tuhat ikaldust ja närvi minemist. Jäin ikka viimaste osalejate sekka esimesel paaril kilomeetril. Tuli kokku võtta ja täiega panna, et päeva päästa. Panin siis nii, et hakkasin vihaga mööda ronima kõigist ja kõigest mis ette jäi. Tasus panna. Tulin vanuseklassis esimeseks ja üldiselt naistest teiseks. No Kärt on siiski püüdmatu naine ;) Ehmatavalt raske oli, aga ma ikkagi ei ütle, et see oli viimane kord.

Lõõõts lõõõõts                                            Staarielu

Kolm kanget naist

See auhinna-kott on ennast juba niiiii palju tõestanud ;)

Kinkisin medali vanaisale 97 aasta sünnipäevaks :)

27.aprill Sõjaline kolmevõistlus. Täpselt samad ikaldused mis eelmisel aastal. Laskmise harjutamist vaid paar korda. Selle pealt ei saa lihtsalt nii hea olla, et 200m kauguselt täpne olla. Mina mitte igatahes. Granaadi viskamist ka liiga vähe harjutanud. Viu viu. Igatahes pärast granaadiviset ja laskmist olin heal juhul  viiendal või kuuendal kohal. Tuli jälle jooksurajal tuld anda. Ja oi ma siis andsin kah. Sisuliselt ikka ninast veri välja. Ja no tasus anda jällegi – tõusin teisele kohale. Seega vanusegrupi teine koht ja jooksus naiste võit. Ka meeskondlikult tõime esikoha taas Tartusse.

Kõigepealt on sada häda ja viga, siis on üks suur pingutus ja lõpuks suu kõrvuni!

Alavõit ja üld II koht...ütleks, et saab paremini. Mina aind ei saa :D

Vahemärkusena, et keha  ja vaim juba suht sodi nii tööst, trennidest kui võistlustest.

3.-9.mai Kevadtorm! Nädal aega võssis. Pikalt ei peatu. Eks sellest oli palju kajastust ka meedias. Magamatus tegi oma töö, aga kogemusi juures ja selleks need suurõppused ju ongi.

Valmis oled või ei ole ve?!

Äriklassi tuba

Gurmeetoit

Vesivoodi

Privaat transa

Sepa käed! Ei tasu tulise rauaga mängida

Õnneks on meil pädev ja kiire med-mees

12. mai (ehk kaks päeva pärast Kevadtormi) Tartu Maastikumaraton. 24 km litsumist Otepäält Elvasse. No seda ei läinud enam võistlustena tegema, vaid lihtsalt läbima. Ei olnud ei hea ega halb tulemus: 1h 56min, aga vähemalt nautisin rada.

Otepäält Elvasse kiviga visata

Ja nüüd siis 18.mai Tõrva Ekstreemjooksu Eesti meistrivõistused! Sa vana halb kui raske üritus minu jaoks. No see 12 km muda ja takistusi ja möllu pole ju hullu? Või on? Aga see hüppetornist vette hüpe ja krdi 3 korda!!! Never again! Hambad ristis naiste üldarvestuses neljas koht ja vanuseklassi teine. Ka meeskondlikult teine koht. Tulemused väga head, aga kas see just sellist hirmude ületamist väärt oli? No äkki oli. Kvalifitseerusin  (5 esimest naist ja meest) ka Euroopakatele, aga see oli juba rajal endale ära lubatud, et sinna kindlalt oma nina ei topi!

Litsu litsu, paar ringi on veel ees...

Võistkondlik II koht...rõõmsad kaaskannatajad

Üks võistlus ja 3 medalit, normaalne saak

Jah, see sama sepa käsi! Juba teisel takistusel puruks ja palju õnne ülejäänud raja läbimiseks!

Vahemärkusena, et vaim ja keha nüüd juba mitte ainult enam sodi, vaid juba erroris. Aga no kes edasi ei pane, see üle ei pane ju! Ma kindlasti ei kiida oma teguviisi ja ei utsita kedagi üle panema. See on mingi kratt mul kuklas, kes seda kõike teha käseb. Ärge kodus järele proovige.

31.mai-2.juuni Otepää Jooksutuur. Kolme päevaga maraton. Esimesel päeval Tehvandi retsidel tõusudel 10 km. Lõpetasin vanusegrupi kolmandana ja nüüd oli võimalus kas loobuda või kohta hoida. Eespool ikka liiga tegijad. Teisel päeval Pühajärvel 17,2 km. Juba mõnusam jooks. Kolmas koht säilis ja vahe järgmisega kasvas 10min peale. Kolmas päev Kekkoneni  jooks. Käärikul 15 km suusaradadel. Mõnus! See jooks meeldib alati. Lasin juba mõnusalt ja kõrvadest kapsaid välja ei pigistanud. Kokkuvõttes siis vanusegrupi kolmas koht! Käib kah. Kõigil kolmel päeval tegin enne jookse ka rahvale soojendust. Ja pean ikka sellel üritusel osalejaid tänama ja kiitma, et kui paljud ja kui kaasaelavalt nad soojendusi kaasa teevad! Väärt üritus!

Esimese päeva finishiponnistus!

Õpime Marisega ka kolmandate kohtadega leppimist...

1 võistlus, 3 päeva, 42,2km

Midagi ei ole öelda

Sellega minu selle hooaja võistluste graafik ka täis sai. Hetkel võistlusi plaanis ei ole rohkem. Küll aga võistlustel kergeid kaasalöömisi. Longin ikka natuke. Näiteks Elva Südaööjooksul oli päris mõnus öösel 10km rada läbi litsuda. Ei olnud ei kerge ega ka ületamatult raske. Ise poleks läinudki, aga nii tore kui teinekord ka mind kuhugi kohale lohistatakse ja motiveeritakse. Ei pea alati ise teisi tagant peksma :D

Peab meeldima :D

Kes päeval ei jookse...jookseb öösel

Nägemine võiks küll nagu kullil olla, koperdaks pimedas vähem

Ahjaa. 12.juuli 1000 kosmonaudi väljakutse. Mind on juba pikka aega painanud mõte, et kui kaua võiks aega võtta 1000 kosmonaudi sooritamine?! Testisime siis ära. Minul võttis see aega 1h 42min 48sek (täpsemalt 1001 kosmonauti)!

Kõhuli ja püsti...nii 1001 korda!

Aega kulus tund ja 42 mintsa, samas tuhhi jäi ülegi

Lebo osakond. Siis kui pingutus on läbi võib ära loobuda!

Kõik medalid ei ole siiski minu kaelas :P

Ärge siis järgmistel jooksuüritustel rajal mind tõukima tulge, et nohhh mis ajaga ja mis kohale ja et panna on vaja. Hetkel ma ei pane. Hea kui kaasagi midagi teen ;)

Ees on küll suuremaid projekte, aga sellest juba hiljem. Luban natuke tihedamini kirjutada...kui on millest aru anda ;) Nüüd aga puhkan tervelt NÄDAL  AEGA! Seda pole aastaid juhtunud ;)