Keeruline on alustada kirjutamist, sest emotsioonid on segased või pigem olematud. Terve suvi oli jooksu osas võistluspaus ja no nii mõnigi muu paus ja vaimselt ehk veidi keeruline aeg. Ei teinud ka ühtegi jooksutrenni alates juuni algusest.
Jalad korjasin alla kuu aega tagasi (septembri alguses) ja tegin oma esimese jooksukatsetuse. Päris nutune on see algus ikka. Kuivõrd treeninghooaeg algas ka spordiklubis, siis pikemate otsade jookse tuli kokku ikka vähe. Ühe korra 20km ja paar korda 10-15km. Selle treeningu pealt selgelt aega jooksma ei lähe. Aga polnud plaaniski. Hea kui järgmiseks hooajaks vormi timmida kannatab. Selgemaks aga sai see, et jooks ikka on minu teema ja PÄRIS maha jätta ma seda ei suuda. Üleüldiselt hakkab olek normaliseeruma ja edasimineku tahe tagasi tulema.
Täna tegin paar viga ehk laadimise osas, aga ei kannatanud selle all, sest võtsin asja vabalt ja ei läinud panema. Hommikul oli kõht tühi ja laadisin liiga hilja liiga suure portsu putru. Selles osas ma tavaliselt vigu ei tee, aga no võistlustest on aega palju möödas ja lähevad ju detailid meelest. Ka geelidega ma ei jama ja ei katseta võistlustel. Aga kuna sain sünnipäevaks kaks suurt karpi geele (erinevad) ja nendest vaid ühte olen proovinud (pikemal jooksul 1 geeli) ning see tundus okey, siis millegipärast eeldasin, et ju see teine on sama okey. Treeningul proovitud geel oli hästi vedel ja mugav tarbida, natuke ehk magus, aga ajas asja ära ja tundus, et töötab. Täna võtsin jooksule kaasa aga teisest karbist geeli ja õnneks ühe vana hea SISi oma ka. No ma ütlen, et ära mängi tulise munaga eksole. See geel oli nii paks, et ei tulnud pakendist väljagi korralikult. Ja no tõeliselt magus tükk oli suulaes kinni ja minu keel oli ka seal suulaes samuti kinni. Miks ma selle valiku üldse tegin? Sest pakend ütles, et selles on rohkem süsikaid kui teises. Noovott. Imesin siis niipalju kui lihased imeda lubasid sellest pakist ja Eedeni juures lennutasin üle poole paki prügikasti. Trennis vast on okey, aga võistlustel mitte eriti. Samas on poolmaraton piisavalt lühike maa, et maha ei sure kui kahte tervet geeli sisse ei lükka.
Rajal sai nii tuult kui vihma ja asju, aga need on endiselt vesi minu veskile. Hoidsin tempot jooksu alguses nii, et mõte oli asja mitte raskeks ajada vähemalt esimesed 10km. Ei olnudki raske. Sealt edasi ei viitsinud ka enam raskemaks ajada ja kulgesin sarnase tempoga edasi.
Tegelikult oleksin võinud ja ehk tahtnud kiirendada, aga sees oli stabiilselt tunne, et kui rohkem pingutama hakkan, siis võib asi halvaks minna. Ju see puder ja geel ja asjad mängisid olukorda minu vastu, aga samas hoidsid tagasi ja seda on hetkel ka vaja. SISi geel läks 15km kandis ja nii ma siis lõpuni kulgesin. Vaimselt ühtegi rasket hetke ette ei tulnud. Suure pingutusega võistlustel ikka saan endaga dialooge pidada. Täna polnud vaja. Viimasel kolmel kilomeetril läks ümbes 6 naist veel mööda, aga ei pannud kulmu liigutama. Tavaliselt ma selliseid asju ei kingi ja üritan ikka lõpus kohti tagasi võtta. Täna jättis võitlustahe mind maha ja täiesti külma kõhuga lõpuni ma kulgesin. Ei saa muidugi öelda, et pfff täiega kerge. Sest kas saab olla poolmaraton täiega kerge? Aga ei midagi hullu kah.
Rajale läksin mõttega, et vaatab üle mis seisus keha üdse on ja norm kui alla 2h ära läbin selle pulli. Et iga sekund, mis tuleb alla 1h ja 50min on puhas boonus. Ajaks tuli 1h 41min (keskmine tempo 4:48min/km). Ehk siis pääääris palju boonusminuteid. Põhimõtteliselt 15min kiirem arvatust. Kõik ei ole veel kadunud.
Kokkuvõtes lõpetasin naistest 27. kohal (334st) ja oma vanuseklassi 6. koht on kah pandav.
Hullult kahju oli mitte täispikale maratonirajale minna, aga maraton ongi vanade inimeste jooks...seega aega veel on :)
Hetkel ei ole treeningplaanid otseselt jooksuga seotud ja üldiselt vaatan õunte pealt mis saama hakkab. Momendil veidi teised eesmärgid. Iga asi omal ajal. Ei luba, et nüüd jooksurajal tagasi olen kohe. Libisen läbi elu ;)
No comments:
Post a Comment