Vanaisa lugu vol. 2

Vägitegude juurde jäime siis pooleli…

Vat see sügis kui sõjast ära tulime aeti sõjakomisiariaati, Vene sõjaväkke. Tartus, Kingissepas seal mäepeal. Esimest korda kutsuti, siis ma ei läinud sisse, teist korda kutsuti siis komissar  käratas „Kussa kurat olid? Mis sul viga on?“ Näitasin siis paremat kõrva, et sellega ma ei kuule. Tuli arst (valge kittel seljas, aga sõjaväepüksid jalas) ja uuris ja urgitses seda kõrva. Küsiti siis kõrvalt, et kumma kõrvaga sa ei kuule? Ma ei teinud väljagi. Urgitses edasi ja lõpuks siis käratas „Lähed metsa puid lõikama!“ Mul oli hea meel kohe, et saab metsa. Oli töö pataljonides. Mul oli ju kohe see patt peal, et alguses ei läinud Punaarmeesse. Siis veel omakaitse ja Saksa sõjaväes allohvitser. No seda ei saanud küll öelda. Aga kõige hullem oli jah, et miks Punaarmeesse ei läinud ja Saksa sõjaväkke küll, kohe oleks Siberisse saadetud. Aga näe õnn, et see kõrv mul nii oli, see päästis. No et ei lasnud mul kõnelda (Ei kuulatud üle. Sõpra kuulati 20 korda üle). Aga 1945ndal siin Alatskivil vanas koolimajas uuesti komissariaati ja küsiti kohe, et miks 41sel aastal Punaarmeesse ei läinud? Ütlesin, et ah kopsud olid haiged, ei võetud vastu. Siis käratas, et kas nüüd on terved?! Ma ei tea, pisted on rinnus. Kirjutas paberi, et Tartusse Õpetajate tänavale röntgenisse (no sinna tundub, et ei läinud :D). Vot pääsesin.

Kas sina vanaisa kunagi närvi ka lähed? (jube rahulik vana on ja mina pole teda ärritununa kunagi näinud)

Eiii läähe!

…jätkab poolelijäänud juttu. Siis pandi metsa puid lõikama. Tulime sealt Karulinna poolt pimedas, talvel lumega. Kuulsime, et mingi viiksuv hääl on kuskil. Vaatame 10 meetrit eemal must auk. Endine karjakaev. Vanamoor (mingi Kaarli naine) oli sisse kukkunud. Küllaltki sügav kaev. Läksin siis alla ja tõstsin ta üles ja sõber tõmbas kätest ja saime vanamoori kätte (naerab). No oli tulnud Antoni saunast ja tahtis Maali poole minna (no ma ei saa.. naerame). Novot selle siis päästsin ära.

Ja tead misasi..Irene (vanaisa õde) pulmad olid siin. Tuli Rebase Riida siia (siin toas, rahvas oli teises toas) ja keegi ei pannud nagu tähelegi. Kui mina tuppa astusin, siis Mäe Aadi upakil toanurgas ja Riida peal ja kägistab. Läksin siis vahele. Aadi tuli ja tänas, et jumal sa päästsid mu surmast. No õigest oleks ära kägistanud muidu. (Räägib põhjusest ka natuke ja et läks veel suuremaks löömaks ka kui tema juba teise tuppa läks, meestel kulmud rullis…no vot olid tugevad naised J ).  No suur vanamoor oli ja kõva jõud kurrat! A mind ta ei puutunud J J

Kas sina oled üldse kakelnud kunagi kellegagi?

Mina ei ole kakelnud rohkem kui korra lõin Eldi Elmari kraavi J J See oli 1943 aastal, siis kui ennast varjasime. (Räägib pikema lambi toomise saaga, et miks kuti kummuli lõi ja kuidas pärast Liide sõimas neid jänesteks, et varjavad ja ei taha sõjaväkke minna)

Ega sina haavata ei saanud sõjas?

Ei saanud. Olime kaevikutes ja ega venelased rahule ei jätnud ju, pidevalt lennati üle ja lasti pomme. Palju meie üldse lasta saime... Suurtükid kallid ju ja lasksime ainult vajadusel. Aga venelane see kurat tõmbas nii, et jätkus.

Ma olen 31. patareil ühe mehe ära tapnud. Pikali kus ta seal oli, tõmbasin kõri läbi. Ja hiljem Krivasool, no see venelane kohe üldse ei jätnud..iga öö ikka tõmmati tuli peale. (Räägib lühidalt kuidas neid lõpus seal üles rivistati ja tänati. Selle kohta küsin kindlasti rohkem kunagi).

Kas sina kahetsed ka midagi oma elus?

A mis ma kahetsen (laiutab käsi). Ma ei tea kahetseda midagi.

Mille üle sa kõige rohkem uhke oled?

(naerab ja laiutab käsi) Ma ei mõista midagi öelda J

Iseenda üled oled uhke ikka..

Novot jah, et nii kaua olen elanud J

Kas sa mäletad kuidas sa vanaemaga kohtusid?

Ehhe nojah…ega mind hobusega viidi sinna ja mina ei teadnud midagi. No nägime ja sealt see hakkas. Enne seda käisime Sepa Lainega, aga temaga läksin tülli J Kurask laskis teise poisiga ringi (no piisas sellest, et kutsus teise poisi tuppa ja vanaisal sai kohe küllalt J ).

Kas sa seda mäletad kui mina sündisin? (loll küsimus muidugi...kui ta mäletab detailselt palju kaugemaid aegu)

No miks ma ei mäleta. Mäletan teid kõiki! (vanaisal on 2 last, 5 lapselast ja 4 lapselapselast)

Sa vist kunagi suitsetasid ka ja kuidas selle maha jätsid?

Jah! 1941.aastal hakkasin ja 1956. jätsin maha kui Vambola sündis. Mul oli kaksteistsõrmiksoole haavand ja olin haiglas. Taheti ära lõigata, aga paranes ära. Suitsetamise jätsin päeva pealt maha jah. Oli veel 7 pakki Priimat, andsin need vanamehele ja jätsin maha (Räägib ka kuidas haigesse kõrva lõi põletiku ja elu oleks ka sellesse haigusesse napilt maha jäänud, pääses.)

No ja järgmine napikas oli siis kui metsas jahil olles lasti kähriku pähe pauk minu pihta. Mul on praegu need haavlid veel sees, ligi 50 tükki (olen ise ka neid katsunud). Ega neid ei tunnegi enam, on sügavamale läinud. Oleks suuremad olnud, oleks…Ütle lolli, laseb kähriku pähe inimest! Viidi jah Tartu Maarjamõisasse. Siis politseisse, aga no ütlesin, et eks ma ise olin süüdi (ei esitanud sõbrale süüdistust).

Ise ma olin päris hea laskja. Jahis pauk käis, kui öeldi et Meinhard lasti, no selge siis on loom maas. Olen lasnud 40 põtra ja 60 siga.

Kas sa kunagi mingit sporti oled teinud?

Ei ole. Aga no VTK „Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks“ norme ma täitsin 1941. aastal. Tuhat meetrit oli joosta, mis ma jooksin…3min ja 25sek oli norm (3 või 4 sekundiga jäin teiseks). Kõrgushüpe oli vist 1m 20cm. Kaugushüpe oli midagi 4 meetri ümber. Kätega üles tõmbamise (lõuatõmme) norm oli 8 korda, mis ma tõmbasin 14-15 korda. Ja kuulitõuge oli 8 meetrit. Täitsin ära kõik normid ikka. Pandi VTK märgid rinda. Ilusad märgid olid juJ

Mis spordiala sulle kõige rohkem vaadata meeldib? (vanaisa on tugev tugitoolisportlane)

No ma ei teagi, hüppamised..kaugus, jooksud. Kõike meeldib vaadata. Eks ma ise ka natuke jooksin. Peenike ma olin sinuviisi J

(Räägib veel paarist sõjaväepolitsei käest pääsemisest).

Kuhu sinu sõduririided ja relvad siis jäid? Metsa?

Jah, Laiksaare turbarappa. Riided ja püstolid. Aga seljakott, kus olid pesu ja tööriided, jäi sinna sauna kus ma sain need räbalad selga. No pagunid ja märgid kohe maha ja kilomeeter läbi metsa sinna rappa peitsime need asjad ja riided.

Millised pagunid sul olid?

No see hõbelint oli ümber Underscharführer ehk Nooremallohvitser (?).

No sealt edasi olid juba Untersturmführer ehk Nooremleitnant ja Obersturmführer ehk Leitnant. Führerid olid SS-is kõigil lõpus, aga Wehrmachtis neid minesid ma ei tea.

Kui meie läksime, siis määrati kohe 20. SS diviisi. Kui ära tulime sealt sõjakoolist Eesti leegioni, siis anti käise peale sinimustvalge vapp. Muidu krae peal oli SS, aga kui rindele tulime võeti SS ära ja anti eesti leegioni märgid. Tehti kiired õppused, küll oli raske.

Ja tead, meil seal suurtüki peal ei olnud ju süüa. Saime selle kandilise leiva kolme päeva peale. Tead, nii hirrrrmsasti tahtsid süüa! Vot see leivaveovanker oli ja ma varastasin sealt ühe leiva. Ma lihtsalt ei saanud tead vaadata ja terve pätsi tõmbasin ära jah. Ja tead ma sõin selle korraga ära. Kilose pätsi kohe sisse, vett ka ei olnud. Ise veel mõtlesin, et kui see nüüd välja tuleb (leivavargus), mis siis saab? Aga keegi ei kõssanud. Eks neid oli teisigi.

Mida sa sööd, et sa nii vanaks oled elanud?

(naerab) No mis mulle siin antakse (vanaema ju vaaritab). Kala, 2 muna iga päev, sardelli ja mis siin ikka. (Tean, et sööb kaerahelbeputru igal hommikul suure hulga suhkruga J. Sai ja või on ka laual, aga juurikaid ei söö. Kohvi jõi kunagi palju ja magus on ka mokka mööda olnud…ma tean kust ma pärit olen J ) Iga päev söön ühe õuna ka ära! No ei tea kaua mul veel lastakse elada. Aga raske on olnud küll.

Vanaisa, kui minul on võistlustel raske, siis ma mõtlen alati, et aga sinul on ju veel raskem olnud!

Jah, ega elu ja surma piiril on oldud.

On öeldud, et kõige verisemad lahingud peeti teises ilmasõjas Narva all. No meie oma suurtükkidega lasime kaugemalt (vastus küsimusele, et on vist palju laipu näinud), ei teagi mis seal eespool võis olla. Meie 12 toru lasime, suurtükid, 6 –tollised. Stalini käsk oli meid ümber piirata ja hävitada. Inimelud ei lugenud.

Küsin sinult kindlasti veel täpsemalt selle aja kohta kunagi…

No mul on küllalt rääkida J

Kõik see jutt on muidugi videos palju ehedam ja lihtsalt trükitud tekst võtab emotsiooni maha. Vanaisaga on millest rääkida :)

x