Villiku tegemised: Vaimu laadimine

Pean siinkohal suured tänud ütlema Marisele, kes mind endaga kaasa lubas! Nimelt välja sellest tsivilisatsioonist. Või noh. Vähemalt eemale elektrist, arvutist, telekast, soojast veest jne. Kahjuks küll mitte päris eemale võõrastest inimestest, aga noh selleks tulekski võtta telk ja metsade sügavustesse kaduda. Hetke ilmadega veidi keeruline (muidugi mitte võimatu).

Nimelt pakkisime reede lõunal kodinad kokku ja sõitsime Meenikunnosse Päikeseloojangu metsamajja kaheks ööks. Ilmaga vedas. Kui oleks olnud -20, siis oleksüritus veits pekki läinud. Kuna maja pole soojustatud ja on päris lahmakas, siis selle natukenegi soojemaks kütmisele kulub ikka tunde. Kohale jõudes oli toas 6C ja algas operatsioon "teeme sellest külmakambrist troopika". No nelja tunnise kütmisega jõudsime 16C-ni. Win! Ma siin mõtlen, et ajal, mil majades elektrit polnud magati ikka kordades kauem. Mis muidugi ongi normaalne. Kaua sa selle küünlapaistel ikka jaurad. Rääkisime kõik maailma asjad lahti ja keerasime mingi 22 ajal külje maha. Või noh Maris jah maha madratsile ja mina lavatsile. Entusiastid olid muidugi suurest saavutusest soojakraadide osas sillas ja mina optimistina läksin magamiskotti t-särgi väel. Nohhh poole neljani kannatasin ja siis võtsin ikka pea alt fliisi ja sahmisin selle ka koti sisse. Vaata, see on see kui sa sada korda ärkad ja tunned, et on külm, aga iga kord mõtled, ah küll kohe läheb heaks ja pole häda midagi :D No enne kui viitsid lisaliigutuse teha, mis tegelikult kogu su uneaega kordades päästab. Aga muus osas kuld - ülim vaikus ja ei mingit radika õhku. Nohh kaminast tonnide viisi sissetulnud ving ei lähe arvesse. Selle kaminaga oli üldse nii, et pani kohati mõnusalt eite. Üks hetk tõmbas korralikult ja käitus nagu pidi. Teine hetk viskas kogu tossumandi tuppa ja oli iga puuhalu suhtes valiv. Mingi hetk on kask normaalne ja siis ei ole ja kuusk läheb paremini peale jne. Ehh, linnas oleks suurem mure kui lihtsalt hetkeks sooja vett pole. Vigiseme ikka tühiste asjade üle!

Enivei, hommikul jätkus operatsioon "saamesoojavõieisaa", mis oli teisejärgulisem. Esmane siht silme ees oli siiski kohvivesi keema saada. See läks kiirelt. Võileib hambusse ja naudisklemine võis jätkuda "kuula vaikust ja loe raamatut". Lõunast algas muidugi pihta rahvaste ränne ja igal teisel raba külastajal oli muidugi asja ka maja juurde. Liikumine oli päris tihe, sest ilm ju ideaalne. Kaamerad ja asjad kaenlasse ja töllasime siis ka rappa.

Tagasi jõudes söögaipausi ajal astub üks vend uksest sisse (a miks sa peaks näiteks koputama?), et tervist ma vaataks ringi, et mis siin on. A no palun väga. Kondas siis teise korruse ka läbi ja läks. Tegelikult oleks võinud talle ju kohvi ka pakkuda...

Teisel õhtul läks kütmisega libedamalt ja saime 20C kätte. Kui laupäeva hommikuks oli temperatuur langenud 10-le, siis pühapäeva hommikuks suutsime säilitada 13C. Eks ettevalmistused olid ka paremad. Ela paar päeva metsas ja sa tead kuidas ust soojustada (kust tuul sisse vihiseb) ja kui palju manti selga toppida, et öö ära magada saaks võbisemata. Teisel ööl ja järgmisel hommikul oli tuul päris tugev ning otsustasime uuesti mitte rajale kakerdama minna. Enne lõunat pakkisime koju tagasi. Kuigi kahju oli ära tulla. Oleks vaid aega rohkem (mida tuleb muidugi ise võtta ja mitte vigiseda), siis selliseid getaway-sid teeks kordades tihedamalt.