35. JOOKS ÜMBER PÜHAJÄRVE

Mis siin salata, sai ennast taaskord ületatud. Selge on see, et kui muidu võib sadada lumepalle, lihapalle, jääpurikaid, pussnuge, autorehve või paduvihma, siis Pühajärve jooksul on alati lauspäike ja kuumakraadid! Siiski siiski ei olnud ilm nii hull kui Elva tänavajooksul. Eelmise pühapäeva jooks tundus mulle siiski raskem kui tänane Pühajärve jooks. Võimalik, et olin lihtsalt taastumata ja need mõned rohkemad kuumakraadid vast mängisid rolli. Mis ei tähenda, et tänane jooks oleks olnud kerge. Kaugel sellest! Üli raske oli, aga ma teadsin ette, et saab raske olema ja vaim oli valmis. Rajale läksin jälle tundega, et jooksen lihtsalt läbi ja kooma ei lidu ennast, sest võitma ju niikuinii ei lähe ja rekordirada see ka pole. Ainus eesmärk oli eelmise aasta aeg üle joosta. Eelmisel aastal jooksin veidi valusa jalaga, aga aeg 51min ei olnud just kõige halvem. Sel aastal oli raja lõppu muudetud ja otseloomulikult raskemaks. Muidu on Pühajärve jooksu distants 10,7km, siis nüüd 10,8km. Võib ju tunduda, et mis see 100m siis ära ei ole. Aga on ikka küll kui lähed oma aega üle jooksma. Ja eriti kui see muudetud osa on vägagi räige tõus. Seda tõusu võttes olin ma täiesti kindel, et nii mõnigi võib seal pildi tahataskusse joosta ja esmaabi vajada. Eks ta nii oligi.
Magasin stardi natuke maha. Jäin lobisema ja kui avastasin, et ammu oleks aeg stardijoone taha minna, siis oli stardikoridor juba rahvast täis. Suutsin kuigi palju ettepoole trügida, aga siiski startisin suhteliselt tagumiste seas. No ei oska öelda kas eestpoolt start oleks midagi mõjutanud, aga tõenäoliselt oluliselt mitte. * Enne ja pärst jooksu (midagi pole muutunud)

Rada on mulle vägagi tuttav. Olen seda jooksnud nii +32 kraadiga kui ka -20 kraadi ja lumega. Ja no rada rajaks, ükski 10km jooks ei ole enam kerge, sest tuleb tallata suhteliselt täisvõimsusel. Jooksin oma jooksu ja koha osas ei olnud mingeid lootusi. Lõpetajaid oli kokku 698, kellest naisi 242. Kui protokollist oma aega vaatama läksin, siis tuli päris suureks üllatuseks, et olin üldkokkuvõttes 121. kohal, naistest 13. kohal ja oma vanusegrupis esimene! Päris mitu korda pidin üle vaatama, et veenduda, et on jah esimene koht N35 klassis. No sellel hetkel sain jälle aru, et miks need jooksud rasked on ja vastuse küsimusele, et milleks ma seda kõike teen. Motivatsioonilaks vastu kanni saadud taaskord ja tuleb edasi panna :) Ahjaa, eesmärk eelmise aasta aeg üle liduda tuli ka ilusti välja - pikemast ja raskemast rajast hoolimata tuli ajaks 48:59. Kui ma tavaliselt võtan ennast rajal kokku ja naeratan igale fotograafile, siis täna ei olnud küll seda tahtejõudu kuskilt võtta. Õnneks panin tähele vaid ühte fotograafi ja seal sain ühe suunurga ülespoole venitatud.

Kõik see 10,8km oli jällegi pulss punases. Kuid jalad kannatasid päris ilusti ürituse ära. Viimane jooks oligi Elvas ja nädala sees rohkem jooksurajale ei jõudnud. Teiste trennide seas oli nädala jooksul 4 combatit ja väike hirm oli eilse õhtuse combati osas, et tõmbab jala kinni ja taastumisaeg võib lühikeseks jääda. Tundub, et minu taastumisvõime ei ole mind veel päris maha jätnud.
Vanusegrupi esikoha auhinnakarikaks on üli armas pisike hõbedane jooksutoss. Ja selgelt minu jooksukostüümiga mätsiv joogipudel :D

Tänase jooksu pühendasin oma õepojale, kelle sünnipäevale ma kahjuks ei jõudnud!
Võitu tähistan auhinnakotist leitud CocaColaga :D

No ja kõige krooniks siis tuli nüüd veel Eesti võrkpallikoondise võit kah!!! Ma ütlen, et ON mida tähistada! Lähen keeran magustoiduks ühe marja-banaani-keefiri kokteili kokku nüüd!