Ütleme nii, et tihe nädal on olnud. Õrn kartus oli, et sellest eelmise pühapäeva 31km jooksust taastumine võib raskeks minna, aga ma kardan ikka valede kohtade peal. Esmaspäeval oli trenn, kool, trenn, trenn ja teisipäeval sama graafik (selle vahega, et raskemate trennidega). Kolmapäevane päev kiskus oma 4 trenniga nii tihedaks, et kooli ei jõudnudki ja see aasta vanemaks saamise asi ka veel. Veelkord tänan kõiki õnnitlejaid ja meelespidajaid/kaasatundajaid. Ei ole kerge juba mitmeid aastaid järjest 25 saada. Hea, et ma nõrk ei ole exole, sest selle surve all, et davaii tähista ikka ka ja võta teravamat võimidagi, murduks nii mõnigi pehmema kondiga kodanik. Tekib juba tunne, et kui ikka alkot ei pane, siis vanemaks ka ei saa või nii. Esiteks ei ole ma kunagi suur sünnipäevade tähistaja olnud ja teiseks kui ma ikka ütlesin, et aasta lõpuni on alkoga null, siis nii ka on. Lihtne! Kinos käisin hoopis:P - "Mehaanik". Meeldis!
edevuse puudumises mind selgelt süüdistada ei annaks :P
Reede hommikul käisin Vomax´is koormustesti tegemas. Ei osanud nagu midagi arvata enne testi. Vorm tundub nagu enam vähem ja taastumistega ei ole ka suuri jamasid, aga no mine sa tea. Aasta tagasi tehtud testi tulemustest olid seekord kõik näitajad paremad (ka siis oli kõik hästi). VO2max 55,6. Kopsumaht 3,92 liitrit, Anaeroobne lävi 175 l/min. Max kiirus testi lõpus 15km/h jooksulindil. Taastumine väga hea nii vererõhu kui pulsi osas. Ühesõnaga kärab küll. Väike ülekoormuse hirm siin suve jooksul oli, aga selgelt võib ketsi anda küll. Äkki peaks hoopis panema hakkama ja oleks tulemusi kah :D Jäätist hakkan kohe panema...
Reede õhtul tuli siis kleit selga ajada ja õue minna. Ei käskinud keegi, täitsa ise tahtsin. Aga selgelt sain kohe ka aru miks ma seda viimasel ajal üldse teha ei taha. Lihtsalt see pole minu jaoks enam. Ma ei kritiseeri üldse ööklubi ega noori. Sest kes olen mina, et targutada. Olen ise noor olnud ja nädalalõppudel ööklubides elanud näpud püsti. Täiesti normaalne, et klubides ongi noored ja möllavadki. Lihtsalt mina leian meelelahutust mujalt. Noh kergliiklusteedel kilomeetreid tossutaldadega mõõtes või metsas kaameraga nahistades või kinos ja teatris jne jne. Ööklubisse lihtsalt ei raatsi enam oma uneaega raiskama minna. Reedel tegelikult läksin klubisse Reketit kuulama, aga noh vanainimese jaoks tuli ta suht hilja lavale ja siis peksis bass nii üle, et sõnadest ei saanud kottigi aru. Ühesõnaga paar lugu ja koju kotile. Päris mõnus on ärgata teadmisega, et alkovaba shampa on vähe teistsuguse järelefektiga kui kangem kraam. Aga ma ei tunne neile ka kaasa, kes käpa maha joovad iga nädalavahetus - paras :P
Laupäeva hommikul kaamera kaenlasse ja omadega rappa - Männikjärve. Olen nii mõnegi metsa läbi kolanud, aga hetkel on see vist suisa lemmik. Vist.
Siin rohkem pilte (on koht kuhu kindlasti uuesti minna!):
https://www.youtube.com/watch?v=p-NxXg7iZTo&feature=youtu.be
Täna ärkasin enda kohta kahtlaselt hilja (no pärast 7 alles) - ei kurda üldse. Ja panin kohe Lõuna-Eestisse leekima. Jooksma nüüd enam ei saa ju minna. Noh pikemaid otsi mitte ja lühemaid ei viitsi :D Et siis 3h jooksu asemel 3h metsavahel töllerdada on täitsa oolraitt. Peräjärve matkarada oli jällegi midagi sellist kust tagasi tulla ei tahtnud. Aga Ähijärve oli siiani ehk kõige igavam. No alguse osa on mõnus, aga kruusateelõigud ei ole minu teetass. Enivei, kopsud õhku täis ja võib uuele nädalale vastu minna. Päris suuuur hunnik tööd on teha, aga surusin ennast nurka ja panin fakti ette, et tööasju enne esmaspäeva hommikut ei tee. Raske on, aga pean vastu :P
Tänase töllerdamise pildimaterjal:
Siin mõlema raja ülesvõtteid:
https://www.youtube.com/watch?v=OmYpWPKf-PM&feature=youtu.be
Ja selle 1.okt maratoni asjaga võiks nüüd ka rahulikult võtta. Liiga palju tuleb seda survestamist juba peale. Selle nädala sees tundsin paar korda, et hakkan haigeks jääma ja siis oli kohe mõte, et ei saa lubada, siis vean ju kõiki alt kui rajale ei lähe. Üli vale suhtumine on mu ajudesse juba sisenenud. Joosta tuleb endale, mitte teistele. Seega, et kas lähen ja mis ajaga jooksen ja kas lõpuni pean jne...las see nüüd olla :) Jooks on siiski mu hobi ja nauding ja tahaks, et see nii ka jääks ;)
https://www.youtube.com/watch?v=p-NxXg7iZTo&feature=youtu.be
Täna ärkasin enda kohta kahtlaselt hilja (no pärast 7 alles) - ei kurda üldse. Ja panin kohe Lõuna-Eestisse leekima. Jooksma nüüd enam ei saa ju minna. Noh pikemaid otsi mitte ja lühemaid ei viitsi :D Et siis 3h jooksu asemel 3h metsavahel töllerdada on täitsa oolraitt. Peräjärve matkarada oli jällegi midagi sellist kust tagasi tulla ei tahtnud. Aga Ähijärve oli siiani ehk kõige igavam. No alguse osa on mõnus, aga kruusateelõigud ei ole minu teetass. Enivei, kopsud õhku täis ja võib uuele nädalale vastu minna. Päris suuuur hunnik tööd on teha, aga surusin ennast nurka ja panin fakti ette, et tööasju enne esmaspäeva hommikut ei tee. Raske on, aga pean vastu :P
Tänase töllerdamise pildimaterjal:
https://www.youtube.com/watch?v=OmYpWPKf-PM&feature=youtu.be
Ja selle 1.okt maratoni asjaga võiks nüüd ka rahulikult võtta. Liiga palju tuleb seda survestamist juba peale. Selle nädala sees tundsin paar korda, et hakkan haigeks jääma ja siis oli kohe mõte, et ei saa lubada, siis vean ju kõiki alt kui rajale ei lähe. Üli vale suhtumine on mu ajudesse juba sisenenud. Joosta tuleb endale, mitte teistele. Seega, et kas lähen ja mis ajaga jooksen ja kas lõpuni pean jne...las see nüüd olla :) Jooks on siiski mu hobi ja nauding ja tahaks, et see nii ka jääks ;)
No comments:
Post a Comment