Ei teagi kust otsast nüüd alustada. Vist sellest otsast, et hetkel sujub päris eduliselt see lubadus, et üritan nädalavahetused iseendale ja võistlustele hoida. Töö ja kooliasjad täiesti välja jätta vähemalt kaheks päevaks.
Eile näiteks korjas Maris mind peale ja põrutasime Kakerdaja rappa ja töllerdasime seal pea 3h. Total kvaliteetaeg!
Kruiisis mul üle raja nii muuseas...
Juba tahan sinna tagasi...
Täna siis korjasin mina Marise peale ja põrutasime Pärnusse Kahe Silla jooksule. Autos tuli otsus, et vat täna jookseme ilma kellata. Vahelduseks võiks ju finishisse jõudes põnev ka olla, et mis aeg tuleb. Selle hooaja kõik eesmärgid on ju täidetud ja aja peale liduda pole vaja ja vaatab lihtsalt kuidas keha koostööd teeb. Ei hakka kellaga (minutite ja sekunditega) stressi peale panema ja chilliks raja läbi nii nagu võhm ja jalad lubavad. Mul kusjuures hetel väga hästi ei luba. Eks eelnevad pikad jooksud ja muud võistlused veel sees ja hooaeg ei ole just leebe olnud. Samas on tunne selles osas hea, et kui taastunud keha ja vaimuga tuleb mõni jooks, siis tuleb ka päris ilus aja parandus ehk ;) Tänane jooks ei olnud maksimum pingutus (rajal ikka tuli Tartu Kevadjooks meelde ja selle raskused - seal läksin isiklikku parandama), aga ega kerge ka ei olnud. Eelmine aasta jooksin piisavalt tubli aja, et sel aastal sain hea stardikoha (number 420 ehk siis teises grupis). Seega ei olnud esimesed kilomeetrid sellist trügimist nagu aasta tagasi. Tempo laoti kohe alguses päris korralik peale ja omast arust üritasin seda lõpuni hoida. Noh tegelikkuses teises pooles ikka kaotasin tempot. Ära loobuda oleks tahtnud umbes 7ndal kilomeetril :D Ja siis viimased 2 kilta suutis üks kaasvõitleja mind kergelt endast väljuma sundida heegeldamisega minu ees. Kõrvale, ette, kõrvale, ette...Kui mul villand sai, tegin sprindi ja pidin mööda suruma tüübist, aga kussa siis saad naist mööda lasta, ikka surud uuesti ette ja jätkad heegeldamist :D No see selleks. Teen mingi hetk pikema postituse jooksukultuuri teemal ehk kah.
Kui finish paistis ja numbrid ees tiksusid, siis ei teagi kas olin üllatunud või vist väga mitte, aga taipasin, et kui mõned kiiremad sammud teen, on isiklik ikka tehtav. Sprint! Jah, täpselt ühe sekundiga Tartu Kevadjooksu aja parandust :D Nice! Lühematele kui poolmaratonile vist ei panegi kella peale enam..kõhh kõhh. Jällegi super ilus medal ja rahulolutunne. Aeg 44:29, kokkuvõttes 343. (lõpetajaid 1987 jooksjat), naistest 28. ja vanusegrupi 8. koht. Käib küll. Iga nädal ei saa ikka esimene olla ja igal alal :D Jooksudest järgmine siis vist alles 1.okt Tartu Linnamaraton ja no suure tõenäosusega poolik (kui ilusti ära räägite, siis täispika plaani päääääris maha pole pannud, aga noh nii 95% maha).
Täispikk tööpäev tehtud. Kell 8 kodust välja ja kell 16 tagasi - 4h sõitu, et 45min joosta! Samas tänane sõit oli eriti nauditav. Sõber lükks oma Mersu mulle nädalavahetuseks, et näe, võta ja sõida. Nii palju kui torust tuleb, sest sulle ju meeldib. Jah, mulle meeldib sõita. Ja nüüd saab päris raske oma auto rooli tagasi istumine olema. Õnneks nädala sees käin niikuinii oma reiemootoriga.
Koju jõudes oli power veel laes ja tahtmine ikka liigutada. Mersule hääled sisse ja Alatskivile, et teeks seal väikse tiiru matkarajal, aga ju mulle taheti öelda, et puhka jalga imelik inimene ja saadeti vihm kaela. No ei jalutanud siis. Paar klõpsu ja koju tagasi halvaad sööma :P
Kella kuue dzässirütmide saatel võiks ma autoroolis maailma lõppu tiksuda...
Jaaaa, roolis ei tehta pilti...aga no see taevas....
Selline iludus siis...(ei teagi nüüd kas minu reierehvid või see pill võidaks iluleeris :D)
Aga nüüd nädalalõpp finito ja hommikul BodyCombatit alga! ;)
No comments:
Post a Comment