Kuhu edasi...

No Rootsi vist siis?! Eesti esimesed karikavõistlused Fitness5 on läbi ja sai võidetud nii mõnigi karikas. 

Võiduga loomuikult olen rahul, aga enda punktisummaga taaskord mitte. Kergelt see võit ei tulnud. Pigem vägagi napilt. Enne viimast ala olin teisel kohal veel. Üli tublid ja tugevad vastased. Tüdrukud lähevad minust kohe kohe nagu postist mööda. Kiiduväärt on juba see, et tüdrukud on ennast kokku võtnud ja seda ala üldse proovima tulnud. Kui ette lugeda, et mis aladel võisteldakse, siis näiteks lõuatõmmete punkti juures lõpetatakse juba jutt ära. Teiseks arvatakse, et sinna tulevad kokku hullud loomad ja kukuvad kange pooleks murdma. Ma ütleks, et see on pigem just pisikeste inimeste ala.

Veidi lähemalt laupäevasest võistusest. Valmistumine selleks võitluseks oli mul seekord üli raske. See 5 kuud dieeti ja keha piinamist ikka annab tunda. Ei lase keha just kolinaga lahti kõigest sissesöödud mandist. Mis on ka loogiline. Tahab nüüd iga sisseantud kalori ja veetilga ära talletada. Tartu osavõistluste ja finaali vahel oli 2 nädalat ja kui ma mõtlesin, et just hea aeg taastumiseks ja kaaluga tegelemiseks, siis...Not so much. Ma teadsin, et teen vea kui vabal nädalavahetusel ennast liiga vabaks lasen ja korraldan ürituse kuhu tuuakse just täpselt kõike seda, millest mina hetkel kaarega mööda pidin käima. Aga eks ikka on see mõte, et noh mis see üks üritus ja üks õhtu ikka teeb. Teeb ikka küll. Terve järgmine nädal tuli endale tuld ja piitsa anda. Eesmärgiks oli saada ette kaalunumber 53,1kg, et biitsepsi kang kergem oleks. See kõik sai saavutatud, aga läbi higi ja pisarate (jah, päris pisarad ja jutud kah..vahest lihtsalt ei tule see mott tagasi enne kui sa ta ette põlvili viskad ja tagasi enda juurde ulud ja anud). Kaalule astudes oli ees number 53,0. Aga selgelt oli kõige selle läbi kaduma läinud ka mingi osa jõust. Tühja lihasega jõudu näitama minna on üpriski keeruline. Jõunäitajate muutumisest sain aru juba rinnaltsurumise kangi all. Energiat oli päris ilusti, aga jõu kohta sama ei väida. Korduste arv jäi 20 peale (kangi raskus sama 37,5kg ja varasematel võistlustel on kordused olnud 22, ei saa väga pahandada iegi).

Biitseps läks loomulikult hästi. Seda siis just tänu neile nutetud pisaratele. Kangi raskus oli 20kg ja korduste arv 26 (mis oli üldiselt võistluste parim).

Kükid on eraldi teema ja sellest teemast ma ei taha rääkida :D Kangi raskus oli küll kergem (52,5kg), aga korduste arv vaid 21 (eelmiste 36! ja 23 asemel). Selle kangi all oli siis kõige selgemalt tunda jõuvarude kadu. Seega kolmanda ala järel olin ma langenud teisele kohale. Kiired arvutused ütlesid mulle, et kui tahan punktisummat võrdseks saada, siis tuleb liidrist 7 lõuatõmmet rohkem teha! Tegin 5 rohkem ja enne viimast ala kaotasin liidrile 2 punktiga. 

Triitsepsi surumine ei ole mul just halb ala, pigem hea. Aga kunagi ei saa kindel olla, mis valesti võib minna või milline ootamatu loom võib vallanduda vastases. Ma küll ei teinud sellel alal rekordit (milleks on ametlikult 34 kordust), aga tuli 31 kordust ja sellest piisas võiduks.

 Punktisummaks tuli kokku 113 (mis on halvem tulemus kui eelvõistlustel). Aga eks tuleb endale aru anda, et bikiinifitnessi lavavormis (samas kaalus) ja pärast nii pikka dieeti ongi endalt palju nõuda pidevalt rekordite püstitamist.

Kokkuvõttes siis kolm alavõitu (biits, lõuatõmbed ja triits) ja Eesti esimeste Fitness5 karikavõistluste võit. Võitjatel on võimalus minna Rootsis toimuvatele rahvisvahelistele võistlustele, mis leiavad aset 11. juulil. Peab vist minema siis või mis?!

Testisime Intsuga haarde tugevust, mina vist võitsin. Järgmine aasta lubas ratta ka lisada võstlustele, et siis püsib temagi konkurentsis (nõus, saaks spinni tunnid ära realiseerida - Fitness6?)

Nüüd nädalaks aeg maha ja korralik laadimine. Järgmisest nädalast jälle raskem kang turjale ja loetud kalorid taldrikule.

Siit võib jääda kindlasti mulje, et see kõik on enda piinamine ja milleks seda teha. Raske on jah, aga mulle täiega meeldib. Selle ala puhul ei ole mul kordagi tekkinud tunnet, et ah ei taha teha. Vägagi tahan. Puhkama peab lihtsalt vahepeal. Seda ma eriti ei oska. Siiski andsin tänaõhtused 2 rühmatrenni asendusse ja lähen vanaema juurde lebosse. Või nohhh. Hommikune trenn sai siiski antud ja jõusaal ka tehtud ning maale lähen ka pigem uut Combati kava õppima...aga siiski värske õhk ja meele lahutamine :)

Energiat mul hetkel on ja olemine mõnus :)