Endalegi üllatuseks avastasin just, et pole võistlustel käinud juba poolteist kuud. Viimane oli Narva poolmaraton 10.juunil :o No selgelt olen ma kõik nädalavahetused kuskil laagrites veetnud ja ei mäletagi enam jooksuvõistluste tunnet. Ja kas ma üldse tahangi väga mäletada? Täna rajal olles jäin mitu korda mõtlema, et kas ma tahan võistelda või ma tahan lihtsalt joosta? Nagu enne jooksu Marekiga rääkisime, siis tahaks tegelikult jälle joosta nii, et lihtsalt lähed asja nautima. Ilma, et keegi (kaasaarvatud ise) eeldaks täiega panemist, heale kohale tulemist või vähemalt eneseületust jne. Et lähed rajale nii, et ei mõtle kui eesotsast startima peaks, et kohti ei kaotaks ja et kellest ikka kiirem olema peaks ja mis võiks eeldatav lõpuaeg olla jne jne. Et keegi enne jooksu ei küsiks, et nohh mis koht tuleb ja mis aega tegema lähed jne. Vastused seal rajal olid, et tundub, et tegelt tahaks ikka niisama joosta ja nautida, siis aga jälle, et no tegelikult on minus ikka võistleja ka sees. Või on seda suure pingutusega kogemust juba nii palju, et ei julge ja ei taha nagu enam seda vere maitset suus tunda...aga häid tulemusi ju ikka tahaks. Noh, ei tea. Tuleb jälle võistlema hakata ja eks näis, mis mu laisast taguotsast saab. Eelmise aasta head tulemused lihtsalt ei anna rahu selgelt. Eilse õhtuni olin veel kindel, et täna lähen võistlema ja üritan vanuseklassi esimest või vähemalt teist kohta võtta (eelmisel aastal olin teine). Aga kui hommikul stardiprotokolli vaatasin, siis...selge, sain. Tuleb rahulik jooks. Moonika Pilli ja Marion Tibar jne on ikka nimed, kelle tasemeni minu jalad selgelt ei küündi - kui oma vanuseklassist rääkida. Ja üldiselt naistest tugevad jooksjad koos (Kukk, Patjuk, Andrejeva jne). Jap, just nii see allaandmine käibki ;) Et kui poodiumile asja pole, siis ei ole ka mõtet kapsad ninast välja pingutusega tõmmata. Jätsin asja jalgade otsustada. Ja tegin nii nagu keha tahtis ja ei sundinud maksimumi pingutama. Kerge siiski ei olnud. Ilm suheliselt palav ja tundub, et ma ikka ei ole veel päris ära taastunud siin erinevatest trennidest ja tegemistest. Tuleb minna läbiproovitud tehnikaga, et 2 päeva enne võistlusi füüsilisi pingutusi ei tee. Et noh reedeõhtune Combat ja jõusaal ei andnud just positiivset lüket tänaseks. Lõuatõmmetest suhteliselt tundlik selg segas terve jooksu. Poole maa pealt lõi vasakusse õlga pinge ja see ei lasnud enam kätel korralikult tööd teha. Jah, ülakeha vorm loeb jooksu juures siiski väga palju. Aga see on pikem teema. Enivei maksimum pingutust plaanis ei olnud ja seda täna ka ei teinud....kuigi suhteliselt piiri peal, naaaatuke kiirem samm oleks juba liigne kannatamine olnud. Kokkuvõttes tuli 16,9km rajal aeg 1h 19min (eelmine aasta 1h 18min). Naistest 19. koht, mis on tegelikult täitsa hea ja vanuseklassi 5. koht. Jooksu keskmine tempo 4:42, mis selle raja ja ilma juures on suht okey. Tuli jälle meelde, et võistelda on raske, aga peab meeldima :P Järgmiseks 5. august Vägilase jooks...seda kusjuures täitsa kardan!
Medal on täitsa šeff
Eile kondasin nõksa metsas ja toitsin kõigil maailma sääskedel kõhu täis. Mis värk sellega on? Isa ja tädi väidavad, et ei ole praegu metsas ühtegi sääske...kas ma ei ole samast suguvõsast? Lapsendatud sääsesöödavereliste hõimust?
Mets on seeni täis, aga kaua sa kannatad seal vereimejate keskel...
Samas...see on ju hea küll...veidi kratsimist väärt!
A davai trennis näeme...või võistlustel...või facebookis....või instas...või juba paari tunni pärast Kassitoomel. Või siis ei näe üldse ja ei jää muud üle kui järgmist kirjutamist oodata :P (Muide mul on naaatuke norkem aega nüüd ja kui kellelgi on läbiarutamist vajavaid teemasid, võib märku anda ja kui laiskus selja keerab korraks, siis võin kirjutada :P)
No comments:
Post a Comment